Kodanikuvabaduste keskus

Allikas: Vikipeedia
Asutatud 30.  mai 2007; 16 aastat tagasi (2007-05-30)
Tüüp inimõiguste organisatsioon
Eesmärk inimõigused
Peakorter Kiiev, Ukraina[1]
Esimees Oleksandra Matvitšuk
Veebileht ccl.org.ua/en/

Kodanikuvabaduste keskus (ukraina keeles Центр Громадянських Свобод) on Ukraina inimõiguste organisatsioon, mida juhib Ukraina jurist Oleksandra Matvitšuk.[2] See asutati 2007. aastal[3][4] eesmärgiga avaldada Ukraina valitsusele survet, muutmaks riiki demokraatlikumaks.[5][6] Organisatsioon pälvis koos Aless Bjaljatski ja Venemaa organisatsiooniga Memorial 2022. aasta Nobeli rahuauhinna.[3][7]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kodanikuvabaduste keskus asutati Ukrainas Kiievis 30. mail 2007.[3][4] Organisatsioon tegeleb seadusandlike muudatusettepanekute tegemisega, et muuta Ukraina demokraatlikumaks ning parandada avalikku kontrolli õiguskaitseorganite ja kohtusüsteemi üle.[5] Üks organisatsiooni fookustest on Ukraina kriminaalkoodeksi uuendamine.[5]

2013.–2014. aasta Euromaidani protestide ajal käivitas rühmitus Euromaidani SOS-projekti, et pakkuda Euromaidani protestides osalenud meeleavaldajatele juriidilist tuge ja jälgida toonase presidendi Viktor Janukovitši julgeolekujõudude kuritarvitamist.[6]

Pärast 2014. aasta Venemaa poolt Krimmi annekteerimist ja sõja algust Donbassis (samuti 2014. aastal) hakkas organisatsioon dokumenteerima poliitilist tagakiusamist Krimmis ja kuritegusid Venemaa toetatud separatistliku Luhanski Rahvavabariigi ja Donetski Rahvavabariigi kontrollitud territooriumil.[8] Organisatsioon alustas ka rahvusvahelisi kampaaniaid ebaseaduslikult vangistatud inimeste vabastamiseks Venemaal, Venemaa annekteeritud Krimmis ja Donbassis.[5][9]

Pärast 2022. aasta Venemaa sissetungi Ukrainasse hakkas Kodanikuvabaduste keskus dokumenteerima ka Venemaa sõja ajal toime pandud sõjakuritegusid.[10] Norra Nobeli komitee teatas 2022. aastal, et organisatsioon etendab teedrajavat rolli süüdlaste vastutusele võtmisel tema kuritegude eest.[11]

7. oktoobril 2022 anti Kodanikuvabaduste keskusele koos Aless Bjaljatski ja Venemaa organisatsiooniga Memorial 2022. aasta Nobeli rahuauhinna.[7] See oli esimene Nobeli auhind, mis anti Ukraina kodanikule või organisatsioonile. 8. oktoobri 2022. aasta pressikonverentsi ajal tunnistas Kodanikuvabaduste keskuse juht Oleksandra Matvitšuk, et ei Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ega ükski teine (Ukraina) valitsusametnik pole Kodanikuvabaduste keskust Nobeli auhinna võitmise puhul õnnitlenud.[12] Matvitšuk ütles, et võib-olla nad proovisid, kuid see võis neil ebaõnnestuda, sest tema ja ta kolleeg "naasid just tööreisilt".[12]

2022. aasta novembris kutsus Oleksandra Matvitšuk riike üles varustama Ukrainat relvi okupeeritud alade vabastamiseks Ukrainas, mis on parim viis peatada Venemaa Föderatsiooni pika aja jooksul toime pandud kuritegude jätkumine.[13]

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt organisatsiooni põhikirjale on organisatsiooni täisnimi Kodanikuvabaduste Kodanikuühiskonna Organisatsioon ja lühendatud nimetus Kodanikuvabaduste keskus.[14] Oma veebilehel nimetab organisatsioon end enamasti kodanikuvabaduste keskuseks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Nobel Committee Champions Human Rights With 2022 Peace Prize". Radio Free Europe (inglise). 7. oktoober 2022. Vaadatud 7. oktoobril 2022.
  2. "Oleksandra Matviychuk – Ukraine | Coalition for the International Criminal Court". www.coalitionfortheicc.org. Vaadatud 17. augustil 2021.
  3. 3,0 3,1 3,2 "The Nobel Peace Prize 2022". NobelPrize.org (Ameerika inglise). Vaadatud 7. oktoobril 2022.
  4. 4,0 4,1 "Ukraine's Center for Civil Liberties becomes one of Nobel Peace Prize laureates". Ukrinform (inglise). 7. oktoober 2022. Vaadatud 7. oktoobril 2022.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Todorov, Svetoslav (14. veebruar 2022). "Meet Oleksandra Matviichuk from Ukraine". Friedrich Naumann Foundation (inglise). Vaadatud 7. oktoobril 2022.
  6. 6,0 6,1 Specia, Megan; Mykolyshyn, Oleksandra (7. oktoober 2022). "Ukraine's Center for Civil Liberties was documenting rights violations long before Russia's full-scale invasion". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 8. oktoobril 2022.
  7. 7,0 7,1 "Nobel Peace Prize to activists from Belarus, Russia, Ukraine". Onmanorama (inglise). 7. oktoober 2022. Vaadatud 7. oktoobril 2022.
  8. "Belarus, Ukraine, Russia activists win Nobel Peace Prize". BBC News (inglise). 7. oktoober 2022. Vaadatud 7. oktoobril 2022.
  9. "Oleksandra Matviichuk". religiousfreedom.in.ua. Vaadatud 17. augustil 2021.
  10. "Nobel peace prize given to human rights activists in Belarus, Russia and Ukraine". The Guardian (inglise). 7. oktoober 2022. Vaadatud 7. oktoobril 2022.
  11. "Nobel peace prize 2022 awarded to human rights campaigners in Ukraine, Russia and Belarus – as it happened". The Guardian (inglise). 7. oktoober 2022. Vaadatud 7. oktoobril 2022.
  12. 12,0 12,1 Yurii Korogodskyi (8. oktoober 2022). "We hope to create an international tribunal and punish Putin and Lukashenko, – Central Committee on the Nobel Prize". uk(Lb.ua) (Ukrainian). Vaadatud 8. oktoobril 2022.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  13. "Nobel Peace Laureate Calls for Weapons to Free Ukraine". Vaadatud 28. novembril 2022.
  14. "Statute of Centre for Civil Liberties Civil Society Organisation – new version" (PDF). Centre for Civil Liberties. 27. juuni 2022. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 7. oktoober 2022. Vaadatud 7. oktoobril 2022.