Mine sisu juurde

Osvald Tooming

Allikas: Vikipeedia
Osvald Toomingu haud Tartus Raadi kalmistul

Osvald Tooming (26. jaanuar 1914 Jädivere, Vigala vald – 6. juuni 1992 Tartu) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik.

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Osvald Tooming sündis Vigala kihelkonnas Jädiveres metsavahi pojana. 1916. aastal asus perekond elama Simuna kihelkonda Luusikale, 1920. aastal Väike-Maarja kihelkonda Naraka (Männisalu) külla.[1][2] Õppis Raeküla ja Väike-Maarja algkoolis 1921–1927, Rakvere Ühisgümnaasiumis 1928–1931 (heideti välja kommunistliku tegevuse eest) ja Tapa Linna Ühisgümnaasiumis 1931–1932. Oli metsatööl 1932–1935. Õppis aastatel 1935–1936 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas, 1939 majandusteaduskonnas ja 1939–1941 õigusteaduskonnas.[3]

Töötas alates 1935. aastast ajakirjanikuna: Vaba Maa korrespondendina 1935–1938, Virumaa Teataja toimetuse liikmena 1938–1940, Rahva Hääle ja Sirbi ja Vasara vastutava sekretärina 1940–1941. Oli 1941–1942 Saksa okupatsioonivõimu vang.[viide?]

Pärast sõda töötas Rahva Hääle vastutava sekretärina 1944–1947 ja ajakirja Looming vastutava sekretärina 1947–1950. Oli ka Eesti NSV Kirjanike Liidu partorg 1950. aastal. Vangistati 25. mail 1951 Tallinnas ja mõisteti Eesti NSV Ülemkohtu otsusega 11. septembril 1951 §5810 alusel 25 aastaks Vjatlagi (paranduslike tööde laager Kirovi oblastis). Vabanes 3. märtsil 1955.[viide?]

Eestisse tagasi jõudes töötas aastatel 1955–1992 vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna Haljalas, Tallinnas, Viljandis, Kolga-Jaanis. Osvald Tooming oli aastatel 1947–1950 ja 1955–1992 Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu liige ja 1966. aastal Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.[4]

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Osvald Tooming kirjutas romaane, jutte, näidendeid ja publitsistikat. Ta käsitles eeskätt maaelu ning inimese ja looduse suhet, rõhutades looduse ja loodushoiu tähtsust. Samuti dramatiseeris ta kirjandusklassikat, peamiselt Jaan Toominga lavastuste tarvis[5].

  • Romaanid
    • Pruuni katku aastail. 1. osa: Ainus võimalus. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950. (2. trükk 1961.)
    • Roheline kuld. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950.
    • Perekond Kirretid. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958.
    • Kaksteist aastat. Ühe perekonna kroonika. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963.
  • Jutukogud
    • Uued inimesed. Kolm jutustust. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948.
    • Kodumaa kutse (jutustused). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950.
    • Luigelend. Kolm jutustust. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956.
    • Maantee läbi metsa. Jutustus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
    • Kuus juttu. Tallinn: Eesti Raamat, 1966.
    • Metsade raamat (jutustused). Tallinn: Eesti Raamat, 1969.
    • Episoodid. Jutustusi ja novelle. Tallinn: Eesti Raamat, 1972.
    • Luigelend; Õpetaja Hiiemägi; Perekond Kirretid. Jutustused ja romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1974.
    • Üks maja, üks küla... (jutustused). Tallinn: Eesti Raamat, 1986.
    • Seljasirutus; Argipäevad. Jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1988.
  • Näidendid
    • Tuled süttivad. Näidend 3 vaatuses 6 pildis. Rahvaloomingu Keskmaja, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948.
    • Kükakünka kuningas. Naljamäng 2-es vaatuses. Rahvaloomingu Keskmaja, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949.
    • Külvikuu (1973)
    • Musta Mandri kasupoeg; Rahva sõda, ehk, Valge laev (näidendid). Tallinn: Eesti Raamat, 1988.
  • Publitsistikakogud
    • Puude taga on mets (tähelepanekuid, elamusi ja märkmeid Eesti metsadest). Tallinn: Eesti Raamat, 1975. (2. täiendatud trükk 1983.)

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Maja Haljalas, kus Osvald Tooming aastatel 1955–1981 elas, avati mälestustahvel kirjaniku 80. sünniaastapäeval, 26. jaanuaril 1994.[6]

1983. aastal valmis Tallinfilmis portreefilm "Osvald Tooming" (operaator Peeter Tooming).[7]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Osvald Tooming oli filmilavastaja ja fotograafi Peeter Toominga ning teatrilavastaja ja näitleja Jaan Toominga isa.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Osvald Tooming[alaline kõdulink] www.annaabi.com
  2. ↑ Eipri Männisalu küla, Eesti monumentide e-kataloog
  3. ↑ https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=15307
  4. ↑ Osvald Tooming, Eesti biograafiline andmebaas ISIK (arhiivikoopia Internet Archive'is)
  5. ↑ Jaan Toominga lavastused[alaline kõdulink] www.lavastajateliit.ee
  6. ↑ "Haljala Osvald Tooming", Eesti monumentide e-kataloog (vaadatud 06.08.2025)
  7. ↑ "Osvald Tooming", EFIS (vaadatud 06.08.2025)

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:821670 Osvald Tooming: personaalnimestik/autobiograafia", koostanud Leili Kapral, FR. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1985. (Digar)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Osvald_Tooming&oldid=6946971"