Osvald Tooming

Allikas: Vikipeedia
Osvald Toomingu haud Tartus Raadi kalmistul

Osvald Tooming (26. jaanuar 1914 Jädivere Vigala vald (Vigala kihelkond)6. juuni 1992 Tartu) oli eesti ajakirjanik, kirjanik ja dramaturg.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Osvald Tooming sündis Vigala kihelkonnas Jädiveres metsavahi pojana. 1916. aastal asus perekond elama Simuna kihelkonda Luusikale, 1920. aastal Väike-Maarja kihelkonda Naraka (Männisalu) külla.[1][2] Õppis Raeküla ja Väike-Maarja algkoolis 1921-1927, Rakvere Ühisgümnaasiumis 1928-1931 (heideti välja kommunistliku tegevuse eest) ja Tapa Ühisgümnaasiumis 1931-1932. Oli metsatööl 1932-1935. Õppis aastatel 19351939 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Töötas alates 1935. aastast ajakirjanikuna: Vaba Maa korrespondendina 1935-1938, Virumaa Teataja toimetuse liikmena 1938-1940, Rahva Hääle ja Sirbi ja Vasara vastutava sekretärina 1940-1941. Oli 1941–1942 saksa okupatsioonivõimu vang. Pärast sõda töötas Rahva Hääle vastutav sekretärina 1944-1947 ja ajakirja Looming vastutava sekretärina 1947-50. Vangistati 25. mail 1951 Tallinnas ja mõisteti Eesti NSV Ülemkohtu otsusega 11. septembril 1951 §58-10 alusel 25 aastaks Vjatlagi. Vabanes 3. märtsil 1955. Eestisse tagasi jõudes töötas vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna Haljalas, Tallinnas, Viljandis, Kolga-Jaanis 1955-1992. Osvald Tooming oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu liige 1947-1950 ja 1955-1992 ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid 1966.[3]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Osvald Tooming on kirjutanud romaane, jutte, näidendeid ja publitsistikat. Käsitlenud eeskätt maaelu ning inimese ja looduse suhet. Dramatiseerinud kirjandusklassikat, peamiselt Jaan Toominga lavastuste tarvis[4].

  • Romaanid
    • Pruuni katku aastail. 1. osa: Ainus võimalus. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950.
    • Roheline kuld. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950.
    • Perekond Kirretid. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958.
    • Kaksteist aastat. Ühe perekonna kroonika. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963.
  • Jutukogud
    • Uued inimesed. Kolm jutustust. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948.
    • Kodumaa kutse (jutustused). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950.
    • Luigelend. Kolm jutustust. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956.
    • Maantee läbi metsa. Jutustus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
    • Kuus juttu. Tallinn: Eesti Raamat, 1966.
    • Metsade raamat (jutustused). Tallinn: Eesti Raamat, 1969.
    • Episoodid. Jutustusi ja novelle. Tallinn: Eesti Raamat, 1972.
    • Luigelend; Õpetaja Hiiemägi; Perekond Kirretid. Jutustused ja romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1974.
    • Üks maja, üks küla... (jutustused). Tallinn: Eesti Raamat, 1986.
    • Seljasirutus; Argipäevad. Jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1988.
  • Näidendid
    • Tuled süttivad. Näidend 3 vaatuses 6 pildis. Rahvaloomingu Keskmaja, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948.
    • Kükakünka kuningas. Naljamäng 2-es vaatuses. Rahvaloomingu Keskmaja, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949.
    • Külvikuu (1973)
    • Musta Mandri kasupoeg; Rahva sõda, ehk, Valge laev (näidendid). Tallinn: Eesti Raamat, 1988.
  • Publitsistikakogud
    • Puude taga on mets (tähelepanekuid, elamusi ja märkmeid Eesti metsadest). Tallinn: Eesti Raamat, 1975.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Maja Haljalas, kus Osvald Tooming aastatel 1955-1981 elas, on tähistatud mälestustahvliga, mis avati 26. jaanuaril 1994 - päeval, kui möödus 80 aastat kirjaniku sünnist.[5]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Osvald Tooming oli filmilavastaja ja fotograafi Peeter Toominga (1939-1997) ning teatrilavastaja ja näitleja Jaan Toominga isa.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Osvald Tooming: personaalnimestik / autobiograafia: Osvald Tooming; koostanud Leili Kapral; FR. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu, Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1985.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]