Elu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on elu mõistest bioloogias, eksobioloogias ja tehiselu valdkonnas ning orgaanilisest elust Maal; üldise elumõiste kohta filosoofias ja teoloogias vaata artiklit Elu (filosoofia); elu aspektide kohta, mis puudutavad ainult inimest, vaata artiklit Inimese elu; Eesti kirjastuse kohta vaata Elu (kirjastus); 1920. aastatel ilmunud Eesti ajalehe kohta vaata Elu (ajaleht)

'Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on nähtus, millel puudub üldtunnustatud definitsioon.

Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia.

Elu tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Sageli defineeritakse elu tarvilike tunnuste kaudu, mis elusolenditel ehk organismidel peavad olema:

  1. Homöostaas:adaptatsioon- sisekeskkonna regulatsioon püsiva oleku hoidmiseks.
  2. Organiseeritus: koosnemine ühest või mitmest rakust, mis on elu põhiüksus.
Next.svg Pikemalt artiklis Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid

Nimetatud on ka teisi tarvilikke tunnuseid:

  1. eristatus ümbritsevast keskkonnast ja spetsiifiline liigiomane põhistruktuur;
  2. ainevahetus ka metabolismbiomolekulide komplekteerimine ainetest ka keemiliste reaktsioonide vahendusel füsioloogiliste protsesside toimumiseks: rakkude jagunemine, paljunemine, kasvamine ja apoptoos ning kaitsevõime ja energia kohalolu ja muundamisvõime;
  3. paljunemine – omataoliste järglaste tootmine päriliku informatsiooni abil;
  4. kasvamine – elusaine juurdekasv organismis rakkude hulga ja/või suuruse kasvu arvel;
  5. reageerimine sise- või väliskeskkonna füüsikalistele või keemilistele muutustele, kohastumisvõime keskkonnaga teatud piirides;

Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnedele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks viirusi peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi, rakku sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.

Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: arhed, bakterid ja eukarüoodid. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised (hulkraksed) koosnevad rakkude geneetiliselt reguleeritud ja valdavas enamikus toimivatest süsteemidest.

Eluvormid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bioloogia

Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit (rakkudest elustiku ja biosfäärini). Elusorganisme uurib bioloogia.

Elusolendite tähtsamad rühmad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis ''LUCA''

Viirused[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Viiruste evolutsioon

Bakterid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bakterid

Arhed ehk arhebakterid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Arhede evolutsioon

Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eukarüootide evolutsioon

Protistid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Protistide evolutsioon

Taimed[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Taimede evolutsioon

Seened[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seente evolutsioon

Loomad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Loomade evolutsioon

Inimese evolutsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Inimese evolutsioon

Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omasteemergentsete protsesside kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva keskkonnaga aineid ja energiat, töödelda informatsiooni, liikuda, kasvada ja paljuneda.

Elustik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Elustik

Elustiku ehk bioota liigitatakse mingi piiritletud ala kaudu:

Elu biokeemiline klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid (molekulid ja ioonid; rakud, organellid, organid ja organismid), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna. Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad süsiniku molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad lipiididest ja valkudest kestad. Niisiis terve elusloodus on ülesehitatud süsinikuühenditest. Seda valdkonda uurib orgaanilise keemia haru biokeemia. (Täpsema keemiliste ainete sisalduse kohta elus rakkudes

Elu kui nähtus[muuda | muuda lähteteksti]

Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest[1], mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu (surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.[2][3]

Eluks nimetatakse ka:

  • perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid (nt inimelu)
  • kogu elusorganismide kogu (nt elu Maal)
  • teatud iseloomulikku elamisviisi või elu aspekti (nt maaelu, eraelu)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Eestikeelne kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Koshland Jr, Daniel E. (22. märts 2002). "The Seven Pillars of Life". Science 295 (5563): 2215–2216. doi:10.1126/science.1068489. PMID 11910092. Vaadatud 2009-05-25. 
  2. Definition of inanimate. WordNet Search by Princeton University.
  3. "Merriam-Webster Dictionary". Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 2009-06-21. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]