Jõgeva maakond: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 3. veebruar 2016, kell 14:31

See artikkel räägib tänapäeva maakonnast; 1949 moodustatud maakonna kohta vaata artiklit Jõgeva maakond (1949–1950)

{{Provints | n

Üldandmed

Jõgeva maakond (Jõgevamaa) asub Ida-Eestis. Jõgevamaa piirneb kirdes Ida-Viru, põhjas Lääne-Viru, loodes Järva, edelas Viljandi ja lõunas Tartu maakonnaga. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi Eesti riigipiir Venemaaga. Maavanem on Viktor Svjatõšev.

Kohalikud omavalitsused

Jõgeva maakonnas on 13 omavalitsusüksust: 3 linna ja 10 valda.

Linnad

Jõgeva – Mustvee – Põltsamaa

Vallad

Jõgeva vald – Kasepää vald – Pajusi vald – Pala vald – Palamuse vald – Puurmani vald – Põltsamaa vald – Saare vald – Tabivere vald – Torma vald

Loodus

Jõgeva maakonna keskosas paikneb Vooremaa – loode-kagusihiliste suurvoortega maastikurajoon. Selle kõrgeim punkt on Laiuse mägi (144 m). Vooremaa kirdeserval Sadala ja Torma ümbruses paiknevad suured voorjad kõrgendikud. Vooremaa kaguserval Sõõru ümbruses on mõhnastik – Toljase mäed. Kohati leidub sandureid. Jõgeva maakonna kaguosa kuulub Kagu-Eesti lavamaasse. Maakonna idaosas paikneb tasase pinnamoe ja liivase pinnaga Peipsiäärne madalik, mis on Mustvee ja Omedu ümbruses soostunud. Temast lääne pool on Endla soostik. Jõgeva maakonna lääneosas Põltsamaa ümbruses paikneb Kesk-Eesti moreentasandik valdavalt lainja moreenmaastikuga.^[1]

Enamik Jõgeva maakonna territooriumist jääb Emajõe jõgikonna piirkonda. Maakonna lääneosas veestab Emajõe vasakpoolse lisajõe Põltsamaa jõe keskjooks, keskosas voolab Pedja jõgi umbes 95 km ulatuses ning Vooremaal on Amme jõe ülemjooks. Maakonna pikimate jõgede hulka kuuluvad Peipsi järve suubuvad Kullavere ja Mustvee jõgi.^[1]

Väikejärvede summaarne pindala on 17,6 km² (ligi 0,7 % kogu territooriumist).^[1] Voorte vahel paiknevad piklikud järved. Vooremaa keskosas need on Kuremaa, Pikk- ja Prossa järv, lõunaosas Elistvere, Kaiavere, Raigastvere ja Saadjärv. Sõõru ümbruses on Jõemõisa-Kaiu järvestik ja Saare järv. Endla soostikus paikneb Endla järv.^[1]

Vooremaal ja Kesk-Eesti moreentasandikul on levinud leostunud ja leetjad liivsavimullad karbonaatsel liivsavil, Kesk-Eesti lavamaal mitmesugused saviliivmullad.^[1]

Suured metsaalad paiknevad Jõemõisa-Kaiu järvestikust lõuna ja ida pool, Peipsiäärsel madalikul, kohati ka maakonna põhjapiiril, Kärde ja Sadala vahel ning maakonna edelaosas Pikknurme ja Puurmani ümbruses.^[1]

Jõgeva maakonnas asub viis looduskaitseala (Endla, Alam-Pedja, Aidu, Tellise ja Mustallika looduskaitseala), kolm maastikukaitseala (Saarjärve looduspark, Vooremaa ja Kääpa maastikukaitseala).

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Jõgeva maakonnas 36 780 elanikku. Neist 47,01% oli mehed ning 52,99% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,30‰, suremuse üldkordaja 12,29‰ ja loomulik iive −2,99‰. 90,36% elanikest oli eestlased ja 7,54% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,90%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,98% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,12%. Töötuse määr^[2] oli 11,3%. Elanike tihedus oli 14,1 in/km².^[3]

2012. aasta 1. jaanuari seisuga oli Jõgeva maakonna rändega rahvaarv 32 679, sellest 15 639 meest ja 17 040 naist. 0–14-aastasi oli 4616, 15–64-aastasi 21 244 ning 65-aastasi ja vanemaid 6819.^[4]

Asustusüksused

Jõgeva maakonnas on 3 linna, 11 alevikku ja 225 küla^[5].

Haridus

Koolidest tegutsevad Jõgeva maakonnas teiste seas Jõgeva Riigi Gümnaasium, Jõgeva Põhikool, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Kiigemetsa Kool, Kuremaa Lasteaed-Algkool, Laiuse Põhikool, Voore Põhikool, Jõgeva Muusikakool, Mustvee Muusikakool, Põltsamaa Muusikakool, Põltsamaa Kunstikool, Puurmani Mõisakool, Jõgeva Täiskasvanute Keskkool ja Luua Metsanduskool.

Eesti haridusloos on olulisel kohal Põltsamaa. Juba 1638–1806 tegutses seal saksa kool, 17. sajandi lõpul asutati ka eestikeelne Põltsamaa köstrikool. 19. sajandi teisel poolel püüti just Põltsamaale rajada Eesti Aleksandrikooli.

Palamuse kihelkonnakooli kirjutas eesti kirjandusse Oskar Luts oma jutustuses "Kevade".

Majandus

Jõgeva maakonnas põhiline majandusharu on põllumajandus. Edukamate põllumajandusettevõtete seas on olnud näiteks Torma Põllumajandusosaühing, Sadala Piim OÜ, Õnne Piimakarjatalu osaühing ja Härjanurme Mõis OÜ. Põllumajandussaaduste töötlejatest on tuntud Põltsamaa Felix AS (konservid), AS Werol Tehased (toiduõlid) ja piimaühistu E-Piim Põltsamaa Meierei juustutooted. Kalandusettevõtetest paistavad silma Peipsi Kalatööstus, OÜ Kalameister ja OÜ Profit Plussi Kadrina tööstus. Masinaehitusega tegeleb OÜ Same, tarbekeemia tootmisega Mayeri Industries AS ning puidutöötlemisega AS Valmeco, AS Mo-Puit ja AS Puit-Profiil.^[5]

Ajalugu

Vaata ka: Vaiga, Tartumaa ja Jõgeva rajoon

Praegune Jõgeva maakond loodi 1990. aasta 1. jaanuaril, mil Jõgeva rajoon nimetati ümber maakonnaks. Jõgeva maakonna piirid kattuvad üldjoontes Jõgeva rajooni piiridega pärast 1962. aastat.

Jõgeva rajooni aladest enamik kuulus omakorda 1949. aastal moodustatud Jõgevamaa alla. Ta hõlmas Põhja-Tartumaast Kursi, Laiuse, Palamuse ja Torma kihelkonna ning Kodavere, Maarja-Magdaleena ja Äksi kihelkonna põhjaosa ja Kirde-Viljandimaast Põltsamaa kihelkonna.^[1] 1950. aastal moodustati Jõgevamaa keskosast ning Tartumaa Kudina ja Saadjärve valla territooriumidest Jõgeva rajoon, millega liideti 1959. aastal suurem osa Mustvee rajooni. Järgmine muutus toimus 1962. aastal, kui liideti veel Põltsamaa rajooni kesk- ja idaosa ning Tartu rajooni Pala külanõukogu ning eraldati Jõgeva rajoonist praegused Avinurme ja Lohusuu vald.^[1]

Maakonna juhid

Alates maakonna moodustamist 1949. aastal oli maakonna juhiks Jõgevamaa Täitevkomitee esimees, alates 1953. aastast Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee esimees. Need olid:

1949 – 1951 Nikolai Raudla
1952 – 1953 August Salundi
1953 – 1962 Grigori Zivotnikov
1962 – 1982 Gori Valgur
1982 – 1988 Madis Ruussaar
25. maist 1988 – 15. jaanuar 1990 Priit Saksing

Jõgeva maakonna taastamisel hakkas maakonda juhtima Jõgeva maavanem. Sellel ametikohal on olnud:

15. jaanuar 1990 – 6. juuli 1994 Priit Saksing
14. juuni 1994 – 25. märts 1999 Meelis Paavel
22. juuni 1999 – 22. juuni 2004 Margus Oro
2. august 2004 – 1. august 2009 Aivar Kokk^[6]

Vaatamisväärsused

Jõgevamaa tähtsamad vaatamisväärsused on Põltsamaa ordulinnus ja loss, Põltsamaa kirik, Eesti Aleksandrikooli hoone Kaarlimõisas Põltsamaa lähedal, Puurmani mõis, Kursi kirik, Kärde rahumajake, Kuremaa mõis, Laiuse ordulinnus, Laiuse pärn, Laiuse Jumalaema Sündimise kirik, Laiuse Püha Jüri kirik, Palamuse kirik, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Elistvere Loomapark, EELK Mustvee kirik, Raja vanausuliste palvemaja, Torma kirik, Kodavere kirik, Luua mõis, Luua arboreetum ja Endla soostik.

Arheoloogilised vaatamisväärsused

Kurista linnamägi, Ripuka Punamägi, Kassinurme linnus, Vilina linnamägi, Kalana linnamägi, Ehavere linnamägi, Tarakvere linnamägi, Roela I linnamägi, Roela II linnamägi, Reastvere linnamägi.

Tähtsündmused maakonnas

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Jõgeva maakond eestigiid.ee saidil
↑ 2007.–2009. libisev keskmine
↑ Statistikaameti koduleht
↑ Jõgeva maakonna rahvastik statistikaameti piirkondliku statistika portaalis (vaadatud 2. novembril 2012)
↑ ^5,0 ^5,1 Jõgeva maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis (vaadatud 2. novembril 2012)
↑ Jõgeva maakonna endised juhid

Välislingid

Jõgeva maavalitsuse koduleht
Jõgeva maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
"Jõgevamaa arengustrateegia 2020+" maavalitsuse kodulehel; Geomedia, 2010

[eestigiid-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Jõgeva maakond eestigiid.ee saidil

[2] 2007.–2009. libisev keskmine

[stat.ee-3] Statistikaameti koduleht

[4] Jõgeva maakonna rahvastik statistikaameti piirkondliku statistika portaalis (vaadatud 2. novembril 2012)

[stat-5] 5,0 ^5,1 Jõgeva maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis (vaadatud 2. novembril 2012)

[6] Jõgeva maakonna endised juhid

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| räägib tänapäeva maakonnast; 1949 moodustatud maakonna kohta vaata artiklit [[Jõgeva maakond (1949–1950)]]}}
 {{Provints
+| n
-| nimi = Jõgeva maakond
-| lipu_pilt = [[Pilt:Jõgevamaa lipp.svg|125px|border]]
-| lipu_link = [[Jõgevamaa lipp]]
-| vapi_pilt = [[Pilt:Jõgevamaa vapp.svg|100px]]
-| vapi_link = [[Jõgevamaa vapp]]
-| pindala = 2604
-| elanikke =
-| keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]]
-| keskuse_nimi = [[Jõgeva]]
-| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Jõgeva maakond.svg|250px]]
-}}
-'''Jõgeva maakond''' ehk '''Jõgevamaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s, mis hõlmab endise [[Jõgeva rajoon]]i ala. Maakond asetseb Ida-Eestis, [[Mandri-Eesti]] keskpunkti ja [[Peipsi]] järve vahel. Ajalooliselt on praegune Jõgeva maakond kuulunud [[Tartumaa|Tartu]]- ja [[Viljandimaa]] alla.
-Reljeefilt on Jõgevamaale iseloomulikud [[voor]]ed: piklikud künkad ja orud, mille kujundasid [[jääaeg]]sed [[liustik]]ud. Seetõttu on maakonnas vaheldusrikas loodus, kus metsad ja rabad vahelduvad väiksemate järvedega. Omaette piirkonna moodustab Peipsi rand. Jõgeva maakonna loodusobjektidega on seotud mitmed [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] legendid.
-Jõgevamaal on kolm linna ([[Jõgeva]], [[Mustvee]] ja [[Põltsamaa]]), 11 alevikku ja 225 küla. Halduslikult jaguneb maakond 3 linnaks ja 10 vallaks. Praegune maakond loodi 1. jaanuaril 1990, maavanem on 2009. aastast [[Viktor Svjatõšev]].
-Majanduses domineerib [[põllumajandus]], Peipsi rannikul on oluline ka [[kalapüük]].
-Kultuuriloos on tähtis [[Põltsamaa]] kui Eesti ajakirjanduse sünnipaik, kuid Jõgevamaal asub ka [[Palamuse]], Oskar Lutsu teoste sünnikoht. Jõgevalt on pärit luuletaja [[Betti Alver]] ja muusik [[Alo Mattiisen]].
 == Üldandmed ==

Redaktsioon: 3. veebruar 2016, kell 14:31

Üldandmed

Kohalikud omavalitsused

Linnad

Vallad

Loodus

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Asustusüksused

Linnad

Alevikud

Külad

Haridus

Majandus

Ajalugu

Maakonna juhid

Vaatamisväärsused

Arheoloogilised vaatamisväärsused

Tähtsündmused maakonnas

Vaata ka

Viited

Välislingid