Amme jõgi
| Amme jõgi | |
|---|---|
.jpg) Amme jõgi Palamusel | |
| Lähe | Kuremaa järv |
| Suubub | Emajõkke |
| Valgla maad | Eesti |
| Valgla pindala | 511,1 km² |
| Pikkus | 58,4 km[1] |
| Langus | 51,6 m |
| Lang | 0,87 m/km |
| Vasakpoolsed lisajõed | Vara oja |
 | |
Amme jõgi on jõgi Eestis, millest valdav osa asub Vooremaal ning lühike suudme-eelne osa Kagu-Eesti lavamaal.
Amme jõge tuntakse ka muude nimede järgi, näiteks Aame, Ame või Amedi jõena. Jõelõik Kaiavere ja Elistvere järve vahel on Kõlajõgi või Kaiavere jõgi.
Amme jõgi saab alguse Kuremaa järvest ja suubub Emajõkke. Jõe pikkus on 58,4 km ja valgla pindala 511,1 km².
Jõgi läbib Kaiavere ja Elistvere järve. Asulatest jääb jõe teele Palamuse alevik, kus asuvad ka Palamuse Veskijärv ja Palamuse paisjärv.
Lisajõgedeks on Kõla oja, Nava oja, Kirjasoo peakraav, Vara oja, Preedi oja, Lubja oja, Vedu peakraav, Kõrveküla kraav ja Mudajõgi.
Jõe suudme lähedal asus tsistertslaste Kärkna klooster, mis asutati 1220. aastatel ning purustati 1559.
Jõe alamjooks oli XX sajandi alguses veetee, mis suurema veega sobis puidu parvetamiseks.[2]
Kalastik
[muuda | muuda lähteteksti]Jõest on püütud haugi, angerjat, särge, turba, rünti, tippviidikat, trullingut, lutsu, ahvenat ja võldast ning sõõrsuudest ojasilmu.[3]. Levinuim ja arvukaim kalaliik on särg. Jões leidub ka jõevähki.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Amme jõgi. Keskkonnaregister, vaadatud 24.03.2022.
- ↑ Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit 1923/1924, lk. 17
- ↑ Operatiivseire korraldamine 2021. Tartu: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2022. Vaadatud 12.08.2025
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti jõed, EPMÜ ZBI, 2001, ISBN 9985-9293-0-6.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Amme jõgi keskkonnaportaalis
