Kassinurme linnus

Allikas: Vikipeedia
Kassinurme linnamägi
Kassinurme linnuse rekonstruktsioon

Kassinurme maalinn ehk Kassinurme linnus ehk Kassinurme linnamägi ehk Kalevipoja säng on linnamägi Jõgeva vallas Patjala külas. Linnamägi on geoloogiliselt Kassinurme mõhnastiku üks järsunõlvalisi vallseljakuid.[1]

Muistise kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kalevipoja sängi tüüpi linnus asus voorja põhja-lõunasuunalise 7–10 meetri kõrguse seljandiku lael, kus sügavad sulglohud on eraldanud 15–25 meetri laiuse neemiku ning selle kagu- ja loodepoolses otsas on olnud puidust kaitserajatised, millest on säilinud 2–3 meetri kõrgused otsavallid. Linnuse õu, mille pindala on 1500–1600 ruutmeetrit, jaguneb lõunaosas kaheks. Kagupoolne osa tõuseb 3–4 meetri kõrguse astanguna ja lõunapoolsel harul on 1,5–2 meetri kõrgune vall. Sama kõrge on vall ka linnuse põhjaküljel. Linnamäe lähemas ümbruses on avastatud kindlustamata asulakoha jälgi ning mitu väikelohulist kultusekivi.

Arheoloogilised uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Eeluuringuid tegid aastatel 1953 Harri Moora ja 1987 Ain Lavi. Päästekaevamistel 1998. aastal uuris Lavi linnamäe kagu- ja loodepoolset otsavalli. Uurimistel leiti nii vallides kui ka hoovialadel eriaegsete linnuste ehitiste jälgi. Vallist avastati jälgi varasemast palkkindlustusest, mis hävisid 11. sajandi esimesel poolel. Nende kohale rajati uus kindlustuste liin, sedakorda liiva ja kruusaga täidetud palktaranditest. Linnamäel esineb asustusjälgi kuni 13. sajandi alguseni.

Linnuse valli ees on allikas, mille nimetus on sulglohk ehk söll. Selle rahvapärased nimed on Põhjatu org ja Kalevipoja silmapesukauss.

Rahvapärimuses[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvatraditsiooni järgi M. Kizniku poolt 1896. aastal Palamuselt Jaan Jungile saadetud kirja põhjal:[viide?]

See allika koht pidada olema suisa põhjatu. 1860. aastate ühel väga kuival, vihmavaesel suvel olla kaugemad-kavalamad targad soovitanud Patjala küla vanadel naistel lasta mõõta põhjatu allika sügavus, – et küll siis tuleb jälle vihma. Siis koguti Patjala vanad naised ja korjati kokku küla kõik köied. Ilmatu pika köie otsa seoti raudpada, kuhu raskuseks pandi veel kivi. Köis olla vajunud ilmaarvamata sügavuseni. Kuigi nad põhjani ei jõudnud, tõmmati köis koos pajaga välja. Aga kivi asemel olnud pajas verine härja pää. Ja siis ütles hääl vee peal: "Kui te veel kord sisse lasete pada, siis tõmbame teid endid kõige täiega alla." Seepeale jätsid ehmunud naised allika sügavuse mõõtmise. Ka kinnitavad vanad inimesed, et on näinud, kuidas härjad ja lehmad olla jooksnud allikasse sisse ja kadusivad sinna igaveseks. Ka kevaditi on nähtud, kuidas varahommikul veehoidjad vee peal istudes oma pead sugenud.

Kassinurme linnamäe kaitseala[muuda | muuda lähteteksti]

Aastast 1968 on linnamägi kaitse all (Kassinurme linnamäe kaitseala, ka Kalevipoja sängi kaitseala).[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sissekanne Eesti looduse infosüsteemis (vaadatud 29.04.2013)
  2. Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 260.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]