Painküla

Allikas: Vikipeedia
Painküla
Painküla pais Pedja jõel
Pindala 9,0 km²
Elanikke 172 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 5870[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 43′ N, 26° 24′ E
Painküla (Eesti)
Painküla
Kaart

Painküla on küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Küla paikneb Tartu–Jõgeva–Aravete maantee ääres. Painkülast hargneb tee itta Väljaotsa ja lõunasse Härjanurme küla poole.

Küla läbib Tammiotsa luhal Pedja jõgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Painküla on esmamainitud 1589. aastal mõisana (Pankiel moyza), mil see kuulus Jan Dmochowsky valdusse. 1599. aastal on mainitud kõrtsi Painkülas Pedja jõe ääres, umbes saja sammu pikkuse silla ligidal, mille korraspidamine olevat kõrtsmiku ülesandeks. 1624. aastal kuulub Painküla juba Jõgeva mõisa koosseisus Laiuse lossilääni. Sama aasta revisjoni järgi on Painküla tühi, kuid seal asunud varem uhke karjamõis, koos selle juurde kuuluvate külade, veskite ja lossiasemega.[3]

18.–19. sajandil kuulus Painküla haldusjaotuselt Tartumaale Laiuse kihelkonda Jõgeva mõisapiirkonda. 1866. aastast alates on Painküla Jõgeva valla koosseisus. 1977. aastal liideti Painkülaga Eristvere küla.

Painkülas asub I aastatuhande esimesest poolest pärit kivikalme[4] ja kaks muistset asulakohta[5][6] (ajaloolised Painküla ja Eristvere), mis on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

Painkülas on olnud oma kõrts, vesiveski[7] ja kool. Samuti on külas asunud veepuhastusjaam, tärklisetööstus, hobusekasvatus, villavabrik ja hüdroelektrijaam.[8]

Küla idapiirile jääb 1876. aastal avatud Tapa–Tartu raudteelõik.

Painkülas on sündinud ooperilaulja Martin Taras (18991968), näitekirjanik ja teatrikriitik Vambola Rähn (19231994) ning tsensor Jüri Truusmann (18561930).

Tööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Painkülas on Werol Tehased, Painkülla kavandati Painküla tööstusparki ja juunis 2011 pani Eesti Energia nurgakivi esimesele tootmisettevõtte juurde rajatud koostootmisjaamale (Painküla koostootmisjaam).[9] Painküla tööstusparki kavandati ka raudteed.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]