Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Taavi27 (arutelu | kaastöö)
350 muudatust
Resümee puudub
Taavi27 (arutelu | kaastöö)
350 muudatust
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
== Kultuur ==
==Ajalugu==
==Muinasaeg kuni 16. sajand==
===Kino===
[[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107 </ref> Kõpu muinassaare vanimad söeproovid [[dateerimine|dateeruvad]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn, 2004, lk 114 </ref> Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väikene saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida.
Hiiumaal hakati filme näitama 1913. aastal. Sellel aastal avati Kädla mõisa maadel saare esimene kino, mis oli ühtlasi nii Eesti esimene vabrikukino kui ka paikne maakino. <ref>[http://www.ra.ee/et/kuidas-hiiumaal-kino-tehti/ Rahvusarhiiv] Kuidas Hiiumaal kino tehti. Vaadatud 29.11.2013</ref>


Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal noorema [[kiviaeg|kiviaja]] lõpus umbes 3000 eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 122</ref> Kiviaja lõpuks oli asustus levinud üle kogu Hiiumaa.<ref name="Põllo">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35</ref> Nooremal [[pronksiaeg|pronksiajal]] hakati surnuid [[kivikirstkalme]]tesse matma ning saarel oli välja kujunenud valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond. <ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 127 </ref>
Tänapäeval näidatakse filme [[Kärdla kultuurikeskus]]es, mis asub linna keskväljaku kõrval. Kuna Hiiumaal puudub vastav tehnika, siis ei näidata saarel digifilme.<ref>[http://www.hiiuelu.ee/artiklid/hiiumaa-kino-toob-v%C3%A4%C3%A4rtfilmid-kohale Hiiuelu] Hiiumaa Kino toob väärtfilmid kohale. Vaadatud 29.11.2013</ref> Seetõttu jõuavad uued filmid Hiiumaale sageli arvestatava nihkega.


[[Rauaaeg|Rauaajast]] on Hiiumaalt leitud saarelt põletusmatuseid ning üksikleide, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> Saarelt on leitud 11.-12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis annab alust arvata, et Hiiumaal oli hilisrauaajal asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.<ref>[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 126</ref>
===Teater===
[[Pilt:Pühalepa Church 2008 4.jpg|thumb|200px|right|Pühalepa kirikus toimub samanimeline muusikafestival]]
1998. aastast tegutseb saarel [[Kärdla Nukuteater]], kes mängib eelkõige lasteaedadele ja koolilastele. Harrastusteater korraldab 1999. aastast iga-aastast nukufestivali Suur sirmik.<ref>[http://nukuteater.weebly.com/ Kärdla Nukuteater] Vaadatud 29.11.2013</ref>


[[Keskaeg|Keskaja]] alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. [[1228]]. aastal toimus saare esmamainimine, kui [[Saksa-Rooma riik|Saksa]] kuningas [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII Hohenstaufen]] läänistas saare piiskop [[Gottfried]]ile ''tühja saare mida nimetakse Dageidaks''.<ref>[http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/133&g=22 hiiumaa.ee] Hiiumaa ajalugu. Vaadatud 1.12.2013</ref> 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa [[Liivi ordu|Saksa Ordu Liivimaa harule]], [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusesse. <ref name="Põllo2"> Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> Ordu valdused moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. Sajandi vahetusel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]], mis sai [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonna]] kirikuks. [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati samanimeline [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes arvatavasti [[Putkaste mõis]]as, mis hiljem läänistati.<ref name="Põllo2" />
Aasta ringselt külastavad saart erinevad rändlasvastused ning tegutsevad kohalikud harrastusteatrid.


14. sajandil tekkis [[Reigi]] ümbrusesse, [[Tahkuna poolsaar|Tahkuna poolsaarele]] ja [[Kärdla]] [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="Põllo3">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref>
===Muusika===
Hiiumaal korraldatakse mitmeid erinevaid traditsioonilisi muusikafestivale. 1991. aastast toimub [[Kõpu tuletorn]]i jalamil Kõpu Päikeseloojangumuusika sari. Saarel korraldatakse kahte erinevat kammermuusika festivali: 1999. aastast korraldatakse Hiiumaa kammermuusika päevi<ref>[http://www.festivals.ee/?s=21 Eesti Muusikafestivalid] Hiiumaa kammermuusika päevad. Vaadatud 29.11.2013</ref> ning 2006. aastast toimub Hiiuma homecoming.<ref>[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=810:kammerkontserdid-attacca&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3212 Sirp] Toomas Velmet "Kammerkontserdid attacca". Vaadatud 29.11.2013</ref> 2005. aastast toimub Hiiu folk ning alates 2008. aastast Sõru jazz.<ref>[http://www.hiiuelu.ee/syndmus/s%C3%B5ru-jazz-2913 Hiiuelu] Sõru Jazz 2013</ref>
Klassikalist muusikat saab kuulata 2011. aastast [[Pühalepa kirik]]us toimuval Pühalepa muusikafestivalil.<ref>[http://www.keremakultuurikoda.ee/ Keremaa kultuurikoda] Vaadatud 29.11.2013</ref>


===Muuseumid===
[[Pilt:Flickr - Triin Olvet - IMG 0086.jpg|thumb|200px|left|Soera talumuusemis eksponeerib 19. sajandi talukompleksi koos kõige selle juurde käivaga]]
[[Hiiumaa muuseum]] avati 1967. aastal Kassaril. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas [[Pikk Maja|Pikas Majas]]. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=muuseumist Hiiumaa muuseum] Muuseumist. Vaadatud 30.11.2013</ref> Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise [[Kärdla kalevivabrik]]u direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=pikk-maja Hiiumaa muuseum] Pikk Maja. Vaadatud 30.11.2013</ref>
Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: [[Mihkli talumuuseum]], [[Rudolf Tobiase Majamuuseum]] ja [[Kassari ekspositsioonimaja]]. Mihkli talumuuseum [[Tahkuna poolsaar]]el [[Malvaste]] külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=mihkli-talumuuseum Hiiumaa muuseum] Mihkli talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> Rudolf Tobiase Majamuuseum asub [[Käina]] lähedal [[Selja]] külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=rudolf-tobiase-majamuuseum Hiiumaa muuseum] Rudolf Tobiase majamuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=kassari-ekspositsioonimaja Hiiumaa muuseum] Kassari ekspositsioonimaja. Vaadatud 30.11.2011</ref>


1979. asutati [[Palade]] lähedale [[Soera Talumuuseum]], mis näitab külastajatele 19. sajandil Hiiumaale tüüpilist talukompleksi koos tarbevaraga. <ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=70 Eesti Muuseumide Infokeskus] Soera Talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> 1992. aastast tegutseb saarel [[Vaemla Villavabrik]], mis on ühteaegu nii muuseum kui ka töötav villavabrik. Lambavillast valmistatakse lõnga enam kui sajaastastel masinatel<ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&museum_id=517 Eesti Muuseumide Infokeskus] Vaemla villavabrik. Vaadatud 30.11.2013</ref> 1999. aastal rajati [[Emmaste vald]]a [[Sõru muuseum]], mis keskendub Hiiumaa rannaelu ja meresõidu eksponeerimisele. <ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=556 Eesti Muuseumide Infokeskus] Sõru muuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> 2007. aastal asutati [[Tahkuna poolsaar]]ele [[Tahkuna]] külla [[Hiiumaa militaarmuuseum]]. Muuseumis tutvustatakse mõlema maailmasõja aegseid Hiiumaa kaitserajatisi, relvastust ja tehnikat. <ref>[http://www.militaarmuuseum.ee/index.html Hiiumaa Militaarmuuseum] Hiiumaa militaarmuuseum Tahkunas. Vaadatud 30.11.2013</ref>


[[16. sajand]]i alguses mainitakse [[Valipe mõis| Valipe (Vallipää) kindlustatud mõis]]. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal. <ref name="Põllo2" />
===Raamatukogud===
[[Pilt:Hiiumaa 2012 085.JPG|thumb|200px|right| Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu]]
Esimene raamatukogu asutati Hiiumaale 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.<ref>[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5723& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Ärkamisajast-1918. aastani Raamatukogu ajalugu. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref> Enne 1918 aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigil ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogusid alustasid tegevust muuhulgas ka Käina ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, mis püsis enam-vähem stabiilsena kogu nõukogude perioodi.<ref>[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5716& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Nõukogude okupatsiooni jätk. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref>


Tänapäeval on Hiiumaal seitse avalikku raamatukogu: Käinas, Emmastes, Kõrgessaares, Paladel, Hellamaal, Suuremõisas ja Kärdlas. Kärdla raamatukogu on maakonnaraamatukogu, mis juhendab teiste saare raamatukogude tööd.<ref>[http://www.kardla.lib.ee/index.php/15-kasulikud-lingid/18-hiiumaa-raamatukogud Kärdla raamatukogu] Hiiumaa raamatukogud. Vaadatud 30.11.2013</ref> Lisaks avalikele raamatukogudele on pea kõikidel saare koolidel oma raamatukogu.


===Meedia===
1949. aastal asutati saarel ajaleht Nõukogude Hiiuma. 1989. aastast kandis leht nime [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]]. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas. Hiiumaa lõppetas ilmumise 2004. aastal, kui ühineti Hiiu lehega.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722324 Eesti rahvusbiblograafia] Ajaleht Hiiumaa. Vaadatud 30.11.2013</ref>


==Varauusaeg==
1995-1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722312&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibliograafia] Hiiu Teataja. Vaadatud 30.11.2013</ref>
{{Vaata|Eesti varauusaeg}}
[[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] algetapile järgnenud [[1563]]. aasta puhkenud [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastane sõjas]] Taani ja Rootsi vahel, vallutasid rootslased [[Läänemaa]] ja ka pool [[Saaremaa]]st, endised Maasilinna foogtkonna alad, septembris vallutasid rootslased kogu Hiiu saare.


Väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile sai [[1624]]. aastal [[Jakob de la Gardie]] valdusesse kolm neljandikku saarest. Saarel algas mõisate rajamine ja talupoegade [[koormis]]te suurendamine. [[1624]]. aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu peeti korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga.
1997. aastal asutati [[Hiiu Leht]], mis on hetkel ainus saarel ilmuv ajaleht, kui välja jätta omavalitsuste häälekandjad. Ajalehte ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. 2004. aastal liitusid ajalehed Hiiumaa ning Hiiu leht. Ühinenud leht jättis Hiiu lehe nime.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722300&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibilograafia] Hiiu leht. Vaadatud 30.11.2013</ref>


[[1627]]. aastal nimetas [[Eestimaa]]le kohalikku kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i [[piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]] Eestimaal ametisse praostid sh ka [[Saarte-Lääne praostkond]]a (Hiiumaa [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]], [[Käina kihelkond|Käina]], [[Reigi kihelkond]]) ning [[1627]]. aastal eraldati ka [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonnast]] [[Reigi kihelkond]].
2010-2012 ilmus kord nädalas [[Hiiu Nädal]].<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=26128251&oid=c1862b75 Eesti rahvusbibliograafia]

Hiiu nädal. Vaadatud 30.11.2013</ref>
[[1628]]. aastal rajati [[Hüti]] külla de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]]. <ref name="Põllo3" />

==Uusaeg==

[[Pilt:Atlas von Liefland 14.tif|right|thumb|18. sajandi lõpust 1917. aastani kuulus Hiiumaa [[Haapsalu kreis|Haapsalu kreisi]]. Seda nii [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] kui ka [[Eestimaa kubermang]]u koosseisus]]
[[1710]]. aastal läks Hiiumaa [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu ning kuulus [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] teisel poolel sai krahvina [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbock]] ja tema pojad endale enamiku Hiiumaa mõisu. [[1755]].-[[1772]]. aastal ehitati krahvinna eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]] ümbruskonnas elavate vabade talupoegade koormisi suurendama. See kutsus neis esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et [[1781]]. aastal küüditati üle 1000 [[hiiurootslased|hiiurootslase]] [[Katariina II]] käsul [[Ukraina|Ukrainasse]].<ref name="Põllo3" /><ref>Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref>

[[1781]]. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a. <ref name="Põllo4">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33</ref> 1790. aastate teisel poolel kuulus peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]ile. <ref name="Põllo4" />

[[1829]]. aastal asutati [[Suuremõisa|Suuremõisas]] [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|kalevivabrik]], mis viidi juba järgmisel aastal [[Kärdla]]. Kalevivabriku juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.<ref name="Põllo4" />
[[1845]]. aastal oli vabrikus tööl 460 töölist.<ref name="EAV">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 151</ref> Vabriku olemasolu laiendas [[Suursadama]] tegevust ning tugevdas Hiiumaa kaubanduslikke sidemeid.<ref name="EAV" />
[[1858]]. aasta suvel puhkesid Hiiumaal talurahvarahutused.<ref>Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 95</ref>

[[1866]]. aastal moodustati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsele alale [[Emmaste kihelkond]], [[Emmaste Immanueli kirik]] valmis [[1867]]. aastal.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23345| Emmaste kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>

[[1890]]. aastal ostsid mõisnikud [[Ungern-Sternberg]]id Hiiumaale esimese sõukruviga auriku "Progress".<ref>Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 195</ref>
Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref>

==Uusim aeg==
===Esimene maailmasõda===
{{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}}, ''[[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)]]'',''[[Peeter Suure merekindlus]]e'' ''[[Keiser Peeter Suure Merekindluse Eelpositsioon|eelpositsioon]]''
[[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|right|thumb|[[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis: [[Tahkuna]], [[Lehtma]] ja [[Põõsaspea]]. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogilise kaitserajatise ehitamist.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23491| Esimese Maailmasõja patarei juhtimiskeskus] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref><ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23513| Teise Maailmasõja patarei tulejuhtimistorn 2] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>]]
[[1912]]. aastal hakati Hiiumaale rajama Peeter Suure merekindluse Eelpositsiooni militaarrajatisi: 4 sadamat ([[Hirmuste sadam|Hirmuste]], [[Orjaku sadam|Orjaku]], [[Heltermaa sadam|Heltermaa]], [[Sõru sadam]]), 2 [[vesilennuk]]ite akvatooriumi, 4 [[rannapatarei]]d ([[Tahkuna]] ([[Rannapatarei nr 39|nr 39]]), [[Sõru]] ([[Rannapatarei nr 34|nr 34]]), [[Hirmuste (Hiiu)|Hirmuste]] ([[Rannapatarei nr 47|nr 47]]), [[Lehtma]] ([[Rannapatarei nr 38|nr 38]])). Rajati hulk [[vaatluspost]]e, sideliine, remonditi ja ehitati teid ning [[Kitsarööpmeline raudtee Hiiumaal|kitsarööpmeline kindlusraudtee]], kaevati kaitsekraave. Rajati [[sõjaväelinnak]]uid kõigi vajalike hoonetega (kasarmud, sööklad, laod, tallid, ohvitseride elamud)<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Peeter Suure merekindlus], Militaarne Hiiumaa (Vaadatud 22.09.2013)</ref>.

Sõja alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. [[1917]]. aasta oktoobrist kuni [[1918]]. aasta novembrini oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42</ref> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]] siis toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal koos [[Saaremaa]]ga juba [[1917]]. aasta sügisel.<ref>[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref>

===Eesti Vabariik===
Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigi ajal [[Läänemaa]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest.<ref name="Põllo5">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 43</ref>

Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaaal oli [[Kärdla kalevivabrik]] umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.<ref name="Põllo5" />

[[1920]]. aastal sai [[Kärdla]]st [[alev]]. [[1938]]. aastal sai [[Kärdla]] [[kolmanda astme linn]]aks.<ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref>

1. aprillil asutati seniste valdade asemele [[Emmaste vald (1939)|Emmaste]], [[Kõrgesaare vald (1939)|Kõrgesaare]], [[Käina vald (1939)|Käina]] ja [[Pühalepa vald (1939)|Pühalepa]] vald.

Saar kuulus [[Riigivolikogu 23. valimisringkond]]a, kust valiti [[I Riigivolikogu]] liikmeks [[Karl Kaups]].

Saare jagunes [[Käina põllumeeste konvent|Käina]] ja [[Kärdla põllumeeste konvent|Kärdla]] põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonna vahel.

24. juunil [[1926]]. aastal peeti Kärdlas Hiiumaa I laulupäev.<ref>Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 44</ref>

===Teine maailmasõda===
{{Vaata|Eesti Teises maailmasõjas}}, ''[[Sõjategevus Eestis 1941. aastal]]'', ''[[Operatsioon Siegfried]]''
{{Vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}}, ''[[Juuniküüditamine]]'', ''[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]]'', ''[[Sõjategevus Eestis (1944)]]''
[[File:Monumentvoorrussen.JPG|pisi|Vitali Navožnõhhi mälestusmärk, 1941. aastal langenud "Hiiu saarte kaitsjatele – Balti meremeestele", [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]] komandotorni juures]]
[[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Baaside lepingu]] sõlmimise järel 28. septembril [[1939]]. aastal alustati esmajoones [[Tahkuna poolsaar|Tahkuna poolsaarele]] rannakaitsekindlustuste ehitamisega.<ref name="Põllo6">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 45</ref> Hiiumaale ehitati [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja Kindlustatud Sektorisse rannapatareid: [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26|nr 26]], [[Tahkuna]]le; [[Rannakaitsepatarei nr 316|nr 316]], Kukerabasse [[Lõimastu]] lähedale: [[Rannapatarei nr 19|nr 19]], [[Pallinina]]l; suurtükiväepatarei [[Ristna]]l; [[Rannapatarei nr 44|nr 44]], [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]] ehk [[Sõru]] patarei; [[Rannakaitsepatarei nr. 12|nr 12]], [[Hiiesaare]]; [[Heltermaa patarei]], jt.<ref>[[Urmas Selirand]], [http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid11.html Hiiumaa rannapatareid vol. 2], Militaarne Hiiumaa, (Vaadatud 22.09.2013)</ref>

Pärast [[1940]]. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] senine omavalitsuslik riigiaparaat asendati uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ning mere äärde minek keelati.<ref name="Põllo6" />. Juunis [[1941]] [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt 212 inimest.<ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115</ref>.

28. augustil vabanesid Tallinnas [[Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast|Nõukogude vägede evakueerumisel Tallinnast]] vangidelaevalt "[[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]]´elt" ja mootorpurjekatelt [[Pärnumaa (laev)|Pärnumaa]] ja [[Mihkel (laev)|Mihkel]] u. 800 saarlast ja hiidlast.

Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|Siegfried]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril [[1941]]. aastal meredessandiga Saaremaalt, üle [[Soela väin]]a. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte.<ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref>. Enne Kärdlast taganemist põletasid sovetiaktivistid [[Kärdla kalevivabrik]]u.
Sajad hiidlased põgenesid [[1944]]. aasta suvel ja hilissügisel uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril alustas [[Punaarmee]] rünnakut [[Hiiumaa]]le. Saksa üksused taandusid [[Kassari]]le. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueeriti kõik üksused ja tehnika Saaremaale. 3. oktoobriks [[1944]]. aastal oli saar [[Punaarmee]] poolt vallutatud.

Kogu saar kuulutati NSVL kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks. Jätkati enne sõda alanud rannakindlustuste ehitamist.<ref name="Põllo7">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 46 </ref><ref>Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 226</ref>

===Nõukogude aeg===

[[1946]]. aastal eraldati [[Läänemaa|Läänemaast]] [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]]. <ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> Kärdlast sai maakonnakeskus. Hiiumaa taasokupeerimiel militariseeiti saar, saarel kehtestati piirirežiim ning saartel taasmoodustati [[NSV Liidu piirivalve Eestis|NSV Liidu piirivalve]] [[11. piirivalvesalk|11. piirivalvesalga]] 1., 2., 3., 4., 5. piirivalvekordonid<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/pv/Noukogude_piirivalve_Hiiumaal_1940-1993-3.pdf Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992], [[Hiiumaa Militaarajalooselts]]i poolt aastail 2011–2013 koostatud uurimus [[Hiiumaa Militaarmuuseum]]i kodulehelt</ref> ja paigutati muud sõjaväeosad. (Vt. [[Hiiumaa militaarmuuseum]])

25. märtsil [[1949]]. aastal küüditati Hiiumaalt 286 inimest.<ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref>.

[[1950]]. aastal moodustati Hiiumaast [[Hiiumaa rajoon]], mis eksisteeris kuni [[1989]]. aastani.

1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.<ref name="Põllo7" />
[[File:Hiiu municipalities.png|pisi|Hiiumaa omavalitsusüksused]]
Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – "[[AS Hiiu Kalur|Hiiu kalur]]", mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="Põllo7" />

===Kaasaeg===
[[1. jaanuar]]ist [[1990]]. aastal moodustati Hiiumaast, Hiiumaa maakond, mis 1991 nimetati ümber [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnaks]]. Peale Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni [[1993]]. aastani pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="Põllo8">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48</ref>

Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes [[2000]]. aastal.<ref name="Põllo8" />
{{commonskat|Hiiumaa (island)}}


===Sport===
[[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|thumb|200px|right| Endises [[Suuremõisa mõis]]a tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada]]
Hiiumaa Spordiliit koondab enda alla 27 saarel tegutsevat spordiklubi. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud [[jalgpall]], [[korvpall]], [[võrkpall]], [[sulgpall]], [[tennis]], [[saalihoki]], [[petank]], [[kergejõustik]], [[ujumine]], [[purjetamine]], [[ratsasport]], [[autosport]], [[orienteerumine]], [[kabe]], [[male]], [[bridž]], [[laskesport]], [[laskesuusatamine]], [[matkamine]], [[aeroobika]] ja [[mudelism]].<ref>[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103605 Hiiumaa spordiliit] Spordiklubid. Vaadatud 30.11.2013</ref>


[[Emmaste]]s asuvad jalgpalli-, korvpalli ja tenniseväljak, kergejõustiku staadion ja spordihall. [[Käina]]s asuvad jalgpalli-, korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion, spordihall koos jõusaaliga, kardirada ning saare ainus ujula. [[Kärdla]]s asuvad jalgpalli-, korvpalli-, rannavolle- ja tenniseväljak, kergejõustikuväljak, rulapark ning spordihall koos jõusaaliga. [[Kõrgessaare]]s asuvad korvpalli- ja võrkpalliväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall. [[Palade]]l asuvad korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall jõusaaliga. [[Suuremõisa]]s asuvad harrastajatele mõeldud jalgpalli- ja korvpallistaadion ning spordihall koos jõusaaliga. Lisaks asub Kärdla lähedal [[Linnumäe]]l ratsamaneez, [[Nurste]]s motokrossirada ning [[Leemeti]]s suusarajad.<ref>[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103604 Hiiumaa spordiliit] Spordirajatised. Vaadatud 30.11.2013</ref>


==Viited==
==Viited==
{{viited|2}}
{{viited|2}}

==Kirjandus==
*[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107–127


==Välislingid==
*[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu1/165.html Mälestusi Hiiu Ungrutest], www.folklore.ee

Redaktsioon: 1. detsember 2013, kell 12:45

Ajalugu

Muinasaeg kuni 16. sajand

Kõpu poolsaare esimesed osad ilmusid merest umbes 11 500 aastat tagasi.[1] Kõpu muinassaare vanimad söeproovid dateeruvad umbes aastasse 5700 eKr.[2] Saarel paiknevaid asulaid ei kasutatud esialgu aastaringi, kuna tollal väga väikene saar ei pakkunud piisavalt äraelamisvõimalust. Saarel elati eelkõige kevadtalvel, kui on parim aeg viigreid ja hülgeid küttida.

Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal noorema kiviaja lõpus umbes 3000 eKr.[3] Kiviaja lõpuks oli asustus levinud üle kogu Hiiumaa.[4] Nooremal pronksiajal hakati surnuid kivikirstkalmetesse matma ning saarel oli välja kujunenud valdavalt viljelusmajandusest elatav kogukond. [5]

Rauaajast on Hiiumaalt leitud saarelt põletusmatuseid ning üksikleide, mis viitavad asustuse edasipüsimisele piirkonnas.[6] Saarelt on leitud 11.-12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis annab alust arvata, et Hiiumaal oli hilisrauaajal asustus ning saare asustus on olnud järjepidev.[7]

Keskaja alguses oli saar väga hõredasti asustatud, aga asustus püsis. 1228. aastal toimus saare esmamainimine, kui Saksa kuningas Heinrich VII Hohenstaufen läänistas saare piiskop Gottfriedile tühja saare mida nimetakse Dageidaks.[8] 1254. aastal läänistas piiskop saare kirdeosa Saksa Ordu Liivimaa harule, Käina ümbrus jäi Saare-Lääne piiskopi valdusesse. [9] Ordu valdused moodustasid Pühalepa ametkonna, mis allus Maasilinna foogtile. Ordu ala keskuseks rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis Suuremõisa nime. Sajandi vahetusel rajati gooti stiilis Pühalepa kirik, mis sai Pühalepa kihelkonna kirikuks. Saare-Lääne piiskopi valduste keskuseks kujunes Käina, kuhu ehitati samanimeline kirik. Ametkond paiknes arvatavasti Putkaste mõisas, mis hiljem läänistati.[9]

14. sajandil tekkis Reigi ümbrusesse, Tahkuna poolsaarele ja Kärdla rannarootsi asustus.[10]


16. sajandi alguses mainitakse Valipe (Vallipää) kindlustatud mõis. Tegemist on ühe vähese teadaoleva keskaegse kaitserajatisega Hiiumaal. [9]


Varauusaeg

 Pikemalt artiklis Eesti varauusaeg

Liivimaa sõja algetapile järgnenud 1563. aasta puhkenud Põhjamaade seitsmeaastane sõjas Taani ja Rootsi vahel, vallutasid rootslased Läänemaa ja ka pool Saaremaast, endised Maasilinna foogtkonna alad, septembris vallutasid rootslased kogu Hiiu saare.

Väljapaistvate teenete eest Rootsi riigile sai 1624. aastal Jakob de la Gardie valdusesse kolm neljandikku saarest. Saarel algas mõisate rajamine ja talupoegade koormiste suurendamine. 1624. aastal rajati Kõrgessaare mõis koos Kõrgessaare sadamaga, mille kaudu peeti korrapärast laevaühendust Stockholmiga.

1627. aastal nimetas Eestimaale kohalikku kirikuelu reformima saadetud Västeråsi piiskop Johannes Rudbeckius Eestimaal ametisse praostid sh ka Saarte-Lääne praostkonda (Hiiumaa Pühalepa, Käina, Reigi kihelkond) ning 1627. aastal eraldati ka Pühalepa kihelkonnast Reigi kihelkond.

1628. aastal rajati Hüti külla de la Gardie eestvedamisel Eesti esimene klaasikoda. [10]

Uusaeg

18. sajandi lõpust 1917. aastani kuulus Hiiumaa Haapsalu kreisi. Seda nii Tallinna asehalduskonna kui ka Eestimaa kubermangu koosseisus

1710. aastal läks Hiiumaa Vene tsaaririigi koosseisu ning kuulus Eestimaa kubermangu Haapsalu ja Lääne kreisi. 18. sajandi teisel poolel sai krahvina Ebba Margaretha Stenbock ja tema pojad endale enamiku Hiiumaa mõisu. 1755.-1772. aastal ehitati krahvinna eestvedamisel Suuremõisa mõis. Stenbockid hakkasid Reigi ümbruskonnas elavate vabade talupoegade koormisi suurendama. See kutsus neis esile ägeda vastupanu, mis lõppes sellega, et 1781. aastal küüditati üle 1000 hiiurootslase Katariina II käsul Ukrainasse.[10][11]

1781. aastal omandas Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg Kõrgessaare mõisa. [12] 1790. aastate teisel poolel kuulus peaaegu kogu Hiiumaa Ungern-Sternbergile. [12]

1829. aastal asutati Suuremõisas kalevivabrik, mis viidi juba järgmisel aastal Kärdla. Kalevivabriku juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänane Kärdla linn.[12] 1845. aastal oli vabrikus tööl 460 töölist.[13] Vabriku olemasolu laiendas Suursadama tegevust ning tugevdas Hiiumaa kaubanduslikke sidemeid.[13] 1858. aasta suvel puhkesid Hiiumaal talurahvarahutused.[14]

1866. aastal moodustati Käina kihelkonna lõunapoolsele alale Emmaste kihelkond, Emmaste Immanueli kirik valmis 1867. aastal.[15]

1890. aastal ostsid mõisnikud Ungern-Sternbergid Hiiumaale esimese sõukruviga auriku "Progress".[16] Talude päriseksostmine puudutas Hiiumaad 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisarendi talusid säilis kuni Eesti Vabariigi loomiseni.[17]

Uusim aeg

Esimene maailmasõda

 Pikemalt artiklis Eesti Esimeses maailmasõjas, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918),Peeter Suure merekindluse eelpositsioon
Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis: Tahkuna, Lehtma ja Põõsaspea. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogilise kaitserajatise ehitamist.[18][19]

1912. aastal hakati Hiiumaale rajama Peeter Suure merekindluse Eelpositsiooni militaarrajatisi: 4 sadamat (Hirmuste, Orjaku, Heltermaa, Sõru sadam), 2 vesilennukite akvatooriumi, 4 rannapatareid (Tahkuna (nr 39), Sõru (nr 34), Hirmuste (nr 47), Lehtma (nr 38)). Rajati hulk vaatlusposte, sideliine, remonditi ja ehitati teid ning kitsarööpmeline kindlusraudtee, kaevati kaitsekraave. Rajati sõjaväelinnakuid kõigi vajalike hoonetega (kasarmud, sööklad, laod, tallid, ohvitseride elamud)[20].

Sõja alguses lahkus tsaariarmee Hiiumaalt. 1917. aasta oktoobrist kuni 1918. aasta novembrini oli saar Saksa okupatsiooni all.[21] Kuna Saksamaal oli kasutusel uus kalender siis toimus kalendrireform Hiiumaal koos Saaremaaga juba 1917. aasta sügisel.[22]

Eesti Vabariik

Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigi ajal Läänemaa koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest.[23]

Ainukeseks suurtööstusettevõtteks Hiiumaaal oli Kärdla kalevivabrik umbes 400 töötajaga. Tähtsaks sissetulekuallikaks oli purjelaevandus.[23]

1920. aastal sai Kärdlast alev. 1938. aastal sai Kärdla kolmanda astme linnaks.[24]

1. aprillil asutati seniste valdade asemele Emmaste, Kõrgesaare, Käina ja Pühalepa vald.

Saar kuulus Riigivolikogu 23. valimisringkonda, kust valiti I Riigivolikogu liikmeks Karl Kaups.

Saare jagunes Käina ja Kärdla põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonna vahel.

24. juunil 1926. aastal peeti Kärdlas Hiiumaa I laulupäev.[25]

Teine maailmasõda

 Pikemalt artiklis Eesti Teises maailmasõjas, Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Operatsioon Siegfried
 Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Juuniküüditamine, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Sõjategevus Eestis (1944)
Vitali Navožnõhhi mälestusmärk, 1941. aastal langenud "Hiiu saarte kaitsjatele – Balti meremeestele", Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 komandotorni juures

Baaside lepingu sõlmimise järel 28. septembril 1939. aastal alustati esmajoones Tahkuna poolsaarele rannakaitsekindlustuste ehitamisega.[26] Hiiumaale ehitati Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse Põhja Kindlustatud Sektorisse rannapatareid: nr 26, Tahkunale; nr 316, Kukerabasse Lõimastu lähedale: nr 19, Pallininal; suurtükiväepatarei Ristnal; nr 44, Tohvri ehk Sõru patarei; nr 12, Hiiesaare; Heltermaa patarei, jt.[27]

Pärast 1940. aasta kommunistlikku riigipööret senine omavalitsuslik riigiaparaat asendati uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ning mere äärde minek keelati.[26]. Juunis 1941 küüditati Hiiumaalt 212 inimest.[28].

28. augustil vabanesid Tallinnas Nõukogude vägede evakueerumisel Tallinnast vangidelaevalt "Jaen Teär´elt" ja mootorpurjekatelt Pärnumaa ja Mihkel u. 800 saarlast ja hiidlast.

Saksa vägede operatsioon Siegfried saare vallutamiseks algas 12. oktoobril 1941. aastal meredessandiga Saaremaalt, üle Soela väina. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte.[29]. Enne Kärdlast taganemist põletasid sovetiaktivistid Kärdla kalevivabriku.

Sajad hiidlased põgenesid 1944. aasta suvel ja hilissügisel uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega Rootsi. 2. oktoobril alustas Punaarmee rünnakut Hiiumaale. Saksa üksused taandusid Kassarile. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueeriti kõik üksused ja tehnika Saaremaale. 3. oktoobriks 1944. aastal oli saar Punaarmee poolt vallutatud.

Kogu saar kuulutati NSVL kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks. Jätkati enne sõda alanud rannakindlustuste ehitamist.[30][31]

Nõukogude aeg

1946. aastal eraldati Läänemaast Hiiu maakond. [32] Kärdlast sai maakonnakeskus. Hiiumaa taasokupeerimiel militariseeiti saar, saarel kehtestati piirirežiim ning saartel taasmoodustati NSV Liidu piirivalve 11. piirivalvesalga 1., 2., 3., 4., 5. piirivalvekordonid[33] ja paigutati muud sõjaväeosad. (Vt. Hiiumaa militaarmuuseum)

25. märtsil 1949. aastal küüditati Hiiumaalt 286 inimest.[34].

1950. aastal moodustati Hiiumaast Hiiumaa rajoon, mis eksisteeris kuni 1989. aastani.

1960. aastate alguses pandi peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse elekter.[30]

Hiiumaa omavalitsusüksused

Tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – "Hiiu kalur", mis andis tööd umbes 1400 inimesele.[30]

Kaasaeg

1. jaanuarist 1990. aastal moodustati Hiiumaast, Hiiumaa maakond, mis 1991 nimetati ümber Hiiu maakonnaks. Peale Vene sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni 1993. aastani pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.[35]

Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes 2000. aastal.[35]


Viited

  1. ↑ Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107
  2. ↑ Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn, 2004, lk 114
  3. ↑ Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 122
  4. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35
  5. ↑ Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 127
  6. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36
  7. ↑ Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutsit kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 126
  8. ↑ hiiumaa.ee Hiiumaa ajalugu. Vaadatud 1.12.2013
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38
  11. ↑ Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33
  13. ↑ 13,0 13,1 Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 151
  14. ↑ Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 95
  15. ↑ Emmaste kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
  16. ↑ Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 195
  17. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41
  18. ↑ Esimese Maailmasõja patarei juhtimiskeskus kultuurimälestiste riiklikus registris
  19. ↑ Teise Maailmasõja patarei tulejuhtimistorn 2 kultuurimälestiste riiklikus registris
  20. ↑ Peeter Suure merekindlus, Militaarne Hiiumaa (Vaadatud 22.09.2013)
  21. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42
  22. ↑ Raul Vaiksoo "Segadus vana ja uuega". Horisont 2013, nr 4, lk 49
  23. ↑ 23,0 23,1 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 43
  24. ↑ Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62
  25. ↑ Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 44
  26. ↑ 26,0 26,1 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 45
  27. ↑ Urmas Selirand, Hiiumaa rannapatareid vol. 2, Militaarne Hiiumaa, (Vaadatud 22.09.2013)
  28. ↑ Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115
  29. ↑ Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184
  30. ↑ 30,0 30,1 30,2 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 46
  31. ↑ Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 226
  32. ↑ Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125
  33. ↑ Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992, Hiiumaa Militaarajalooseltsi poolt aastail 2011–2013 koostatud uurimus Hiiumaa Militaarmuuseumi kodulehelt
  34. ↑ Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124
  35. ↑ 35,0 35,1 Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48

Kirjandus

  • Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107–127


Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa_ajalugu&oldid=3790334"