Arbi järv

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Arbi järv
Arbi-jarv.jpg
Kraavioja väljavoolukoht
Väljavool oja Elva jõkke
Pindala 6 ha
Pikkus 370 m
Laius 240 m
Kõrgus merepinnast 42,5 m
Koordinaadid 58° 13′ 30″ N, 26° 24′ 50″ E

Arbi järv (ka Elva Väikejärv, Väike Elva järv) on järv Tartumaal Elva linnas.

Arbi järv on väikejärv, mis asub merepinnast 42,5 m kõrgusel ja mille pindala on 6 ha. Järv on väga allikarikas, väljavool toimub Kraavioja kaudu Elva jõkke. Vooluhulk järvest oli 26. juulil 1999. aastal 15,6 liitrit sekundis. Arbi kuulub kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka.[1] Nime on järv saanud kunagise Ala-Arbi talu järgi.

Järve kaldaid ääristab suures osas õõtsik. Kaugemal kaldad kõrgenevad, eriti põhjaküljes, kus mäenõlval kõrgub männik. K. Veberi andmeil esineb järves 6,5 m paksuselt jämedetriitne limuste kodadega lubjarikas järvemuda.[1]

Elustik[muuda | muuda lähteteksti]

Arbi järv on taimestikurikas, eriti palju on veesiseseid taimi, sealhulgas vesikuppe ja vesiroose. Idakaldal kasvab iiriseid, samuti leidub järve soistel kallastel orhideid: soo-neiuvaip, suur-käopõll, kahkjaspunane sõrmkäpp ja balti sõrmkäpp.[2]

Kaladest leidub Arbi järves ohtralt linaskit, ka ahvenat, roosärge, haugi, latikat, särge, nurgu, kokre, luukaritsat ja karpkala. Sisse on lastud hõbekokre. Järve põhja- ja läänekaldal pesitsevad naerukajakad, kunagine sinikael-partide koloonia ei ole pärast aastatetagust katlamaja reostust täielikult taastunud. Kohatud on ka vesipappi, jäälindu, tuttpütti, taita jt.

Ümbrus[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne- ja lõunakaldal asuvad väikesed paadisillad. Aare Mäemetsa 1977. aastal ilmunud raamatu "Eesti NSV järved ja nende kaitse" väitel on parim supluskoht "idakaldal spordikooli läheduses" ning see on endistviisi nõnda, ehkki spordikooli hoonetki pole enam ammu. Talvel kasutatakse järvejääd idakalda ääres liuväljana.

Järve ümbritsevad valgustatud rajad. Lõunakülge jääb Elva kesklinn, Elva Noortekeskus, kultuurimaja Sinilind ning mänguväljak. Läänekülje nõlvale koolihoone, mis on nähtav üle järve. Kaugele paistab ka järve loodenurga lähedal asuv Elva lauluväljak. Idakaldale jäävad Nõukogude aja lõpus pooleli jäänud mitmekorruselise kultuurimaja varemed. 1890. aastatel ehitas Meeri mõisnik Oscar Aleksander Carl Maria von Seidlitz Arbi järve põhjakaldale 11 suvilat, mõni neist majadest on säilinud Kalda tänaval tänaseni.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]