Külaaseme

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Külaaseme

Pindala 9 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 43 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3973[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 17′ N, 26° 25′ E
Külaaseme (Eesti)
Külaaseme

Külaaseme on küla Tartu maakonnas Elva vallas.

Külaaseme küla maadel asub Aru koolimaja.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Konguta valda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal Nõo kihelkonda, Aru mõisa alla kuulunud Külaaseme küla asub piirkonnas, mis oli asustatud kiviajalgi. Praeguste külade järjepidevust võib jälgida nooremast rauaajast. Sellele ajajärgule iseloomulike

savinõude kilde on leitud Külaaseme naaberkülade Karijärve, Vellavere ja Härjanurme asulakohtadelt. Seega on olemas köik tingimused, et ka Külaaseme sai alguse hiljemalt muinasaja löpul. Külatuumiku omaaegne asukoht pole siski teada. Sinsete talude põldudelt on arheoloogid leidnud pisut keskaegset keraamikat, kuid mitte küla asupaika näitavat kultuurkihti. Vöimalik, et omaaegse külasüdame naitab kätte Raudsemäe idaservast leitud aarded - sageli peideti aarded hoonetesse vöi nende lähedusse. TÜ Arheoloogia kabineti arhiivis leidub ka teade, mille kohaselt vana küla asunud praegusest ida pool, Miku ja Tillu talude heinamaal.

1638. aasta revisjonis on Külaaseme külas (Kyllo Asin) mainitud kolm talu, mille omanikud olid Mervesz Andresz (tulnud Poola ajal Teilma (Taydelma) külast), Jure Mert (samuti Poola ajal Tähtverest tulnud) ja põlistalunik Jenni Andresz. Lisaks neile elas sin kümme adratalupoega. Kirjandusmuuseumis säilitatava rahvaluulekogu andmetel sai Külaaseme oma nime sellest, et siin olnud kunagi küla, mis aga hävinud ja selle asemele tekkis hiljem us (KMKO f 199 m 33 | 18). Kuna ülalmainitud 17. sajandi revisjonis on külanimeks juba Külaaseme, pidi häving aset leidma veelgi varem. Et see ammu oli, näitab ka järgnev pärimusteade: küla hävis seetöttu, et selle kari ja karjased jäid taevast allasadava Karijärve alla (E 25337/25338 (6)). See aeg, mil järved kolisid. oll ka toona ammu.

Külaasemel asub lähestikku kaks mäge, mida kutsutakse Kirikumäeks, vöi ka Kirikuväravaalusemäeks ja Kabelimäeks. 1898. aastal teatab kirjasaatja Ed. Grüntam: Kabelimägi Aru valla Külaaseme küla Tillu talu põllu sees. Sellest kohast on palju vanu asju leitud, muude seas ka üks tinast käevöru. Omas kolmadamas kirjas teatasin Teile ka Kirikuväravaalusemäest, mis Külaaseme külas on ja ütlesin seal juures, et selle mäe sisse vanal ajal inimesi maetud ja selle müe seest vanu leitud on. Mitte sinna ei ole maetud, ei ka mitte sealt pole vanu asju leitud, vaid eelpool tähendatud

Kabelimägi on see koht. (Mss 115l (3)). Ni uue lauda rajamisel kui ka varem on mäelt leitud ka inimluid. Seetöttu on väga töenäoline, et keskaegse külarahva matusekoht, külakalmistu, paiknes just siin. Kirikumael, võis asuda katolikuaegne kabel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 5.02.2018.