Meeri mõis

See artikkel on Võnnu kihelkonna mõisast; Lätis Palsmane kihelkonnas asunud Mēri mõisa kohta vaata artiklit Mēri mõis.

---

Meeri mõisa peahoone. Häärber on minetanud oma esialgse ilme

Meeri mõis, varem Mõisaküla mõis (saksa keeles Meyershof, varem Moiseküll) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.

Ajalugu

Mõisat on mainitud 16. sajandil ja tollal kuulus see Tartu toomkapiitlile. 1591. aastal anti Moysekul Tartu raehärrale Johann Meyerile lääniks. 17. sajandi I poolel oli mõis Tartu pürjermeistri Dettmar Meyeri valduses. Omanike perekonnanime järgi tekkinud saksakeelset nime tarvitati algul paralleelselt: 1723 Moisekült ehk Meigershof, 1738 Moiseküll ehk Meyershof.

1731. aastal kinkis Venemaa keisrinna Anna mõisa Ebert Gustav von Boyele, kes vahetas mõisa 1739. aastal Carl Gustav von Mengdeniga (1707–1758) Katvari, Roperbeķi ja Kalnamuiža mõisa vastu. 1764. aastal müüs Carl Ludwig von Mengden (1735–1808) mõisa, parun Reinhold Johann von Igelströmile.

1837. aastal omandas mõisa vene luuletaja Vassili Žukovski, kes müüs selle seoses abiellumise ja Saksamaale kolimisega Karl Johann von Seidlitzile. Meeri mõisa omanik Oskar Alexander Karl Maria von Seidlitz küüditati Esimese maailmasõja ajal Irkutskisse, kus ta ka suri.

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Ernst Karl Maria von Seidlitz.

Kirjandus

• Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 58-60.
• Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 297 .

Välislingid

• Meeri mõis - 1390 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis