Aigi Rahi-Tamm
| Aigi-Rahi-Tamm | |
|---|---|
| Sünninimi | Aigi Petrova |
| Sündinud |
3. august 1965 Võru |
| Haridus | Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Võru 1. Keskkooli |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | arhiivindus, lähiajalugu |
| Töökohad | Tartu Ülikool |
| Doktoritöö | "Teise maailmasõja järgsed massirepressioonid Eestis: allikad ja uurimisseis" (2004) |
| Doktoritöö juhendaja | Aadu Must |
| Tuntumad õpilased | |
| Tunnustus | Tartu Ülikooli aumärk |
Aigi Rahi-Tamm (1987. aastani Petrova, 1987–2004 Rahi; sündinud 3. augustil 1965 Võrus) on Eesti ajaloolane.[1]
Ta tegeleb arhiivinduse ja lähiajalooga, uurides allikaõpetust ja Eesti ajaloo allikaid, 20. sajandi poliitilist vägivalda ja sõjalisi konflikte ning sotsiaal-kultuurilisi praktikaid.[2] Ta on uurinud ka 1940.–1950. aastate Nõukogude võimu massirepressioone Eestis ja sellega seotud probleeme.[1][3]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta õppis aastatel 1980–1983 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Võru 1. Keskkoolis.[2]
1984. aastast õppis Rahi-Tamm Tartu Riiklikku Ülikoolis ja sai 1990. aastal bakalaureusekraadi. Seejärel läbis aastatel 1992–1996 magistriõppe ja 1997–2004 doktorantuuri. Magistritöö käsitles 1949. aasta märtsiküüditamist Tartu linnas ja maakonnas, tema doktoriväitekiri vaatles teise maailmasõja järgseid massirepressioone Eestis üldisemalt, keskendudes teemaga seotud uudse ja usaldusväärse allikmaterjali koondamisele ja käibesse toomisele ning üldisema uurimisseisu hindamisele (juhendaja Aadu Must).[4]
Töö ja ühiskondlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Rahi-Tamm on alates 1990. aastast töötanud Tartu Ülikoolis. 1991. aastani oli ta ajaloo ja rahvastikuteaduse labori teadur ning seejärel labori juhataja. 1993. aastast on ta ajaloo osakonna arhiivinduse õppetooli juures teadur ja lektor, 2005. aastast vanemteadur. 2014. aastal sai temast arhiivinduse osakonna juhataja ning 2015. aasta veebruaris dotsent.[2] 2021. aasta algul sai temast osakonna kaasprofessor ning 26. märtsil valis Tartu Ülikooli senat ta arhiivinduse professoriks.[5][2] Oma inauguratsiooniloengu pidas ta teemal "Arhiivi ja inimese lugu ning selle mitu palet 1940.–1960. aastate oludes: "kontroll peab olema igal pool"".[6]
Aastatel 1991–2000 oli ta teadusajakirja Kleio (hiljem Ajalooline Ajakiri) abitoimetaja ning kuulub 2014. aastast taas ajakirja toimetuskolleegiumi.[2]
Ta on kuulunud ka mitmetesse uurimisasutustesse: Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon (1997–2004)[1], S-Keskus (a. 1999), Tartu Ülikooli Nõukogude aja uurimiskeskus (2004–2008), Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide tegevusest põhjustatud kahjude uurimise komisjon (a. 2017)[2] Ta kuulub Arhivaaride ühingusse (a. 1996), Õpetatud Eesti Seltsi (a. 1994), Akadeemilisse Ajalooseltsi (a. 1999), Eesti Digihumanitaariaseltsi (a. 2017) ning organisatsiooni The Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS; a. 2017).[2]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2022 – Tartu Ülikooli aumärk[7]
- 2026 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[8]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas. Tartu 1998
- Eesti sõdurite kirjad Esimesest maailmasõjast. I, II (kaasautor). // AA (1998) 2, (2000) 3
- Operatsioon Priboi ― välksõda Baltikumi rahvaste vastu. // Küüditamine Eestist Venemaale. Märtsiküüditamine 1949. I osa, rmt 4. Eesti Represseeritute Registri Büroo. Tallinn 2003
- On the Current State of Research into Repression in Estonia. // Yb. of the Occupation Museum of Latvia 2002, Power Unleashed. Riga 2003
- One Among a Thousand: The Story of a Deportee's Destiny in the Eyes of an Historian. // She Who Remembers, Survives. Interpreting Estonian Women's Post-Soviet Life Stories. Tartu, 2004
- Küüditamised Eestis. // Eestlaste küüditamine – mineviku varjud tänases päevas. Artiklid ja elulood. Tartu 2004
- Deportationen und Verfolgung in Estland 1940–1953. // Estland 1939 bis 1953. Vom Hitler-Stalin Pakt zu Stalins Tod. Hamburg 2005
- Inimkaotused. // Valge Raamat Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Rkl Komisjon. Tallinn 2005 (sama inglise k-s. Tallinn 2005)
- Toimik "Priboi": Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest. Kirjutanud raamatusse artikleid.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- 1 2 3 4 5 6 7 "CV: Aigi Rahi-Tamm". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 10. detsember 2022.
- ↑ Silja Paavle (30. jaanuar 2026). "Valgetähega pärjatud ajaloolane: „Kiire tempo ja tulemustele orienteerumine ajaloo uurimist ei toeta"". Maaleht. Vaadatud 1. veebruar 2026.
- ↑ Aigi Rahi-Tamm (2004). Teise maailmasõja järgsed massirepressioonid Eestis: allikad ja uurimisseis (doktoritöö, juhendaja Aadu Must; 9. osa sarjast "Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis"). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. lk 8–9. ISBN 998556927X.
- ↑ "Senat valis arhiivinduse professoriks Aigi-Rahi Tamme | Välisveeb". Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut. 5. aprill 2021. Vaadatud 10. detsember 2022.
- ↑ "Aigi Rahi-Tamm räägib inauguratsiooniloengul arhiivi ja inimese loost". Postimees. 17. mai 2021. Vaadatud 10. detsember 2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
- ↑ "662. Riiklike autasude andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 30. jaanuar 2026. Vaadatud 30. jaanuar 2026.
- ↑ Linda Pärn (12. juuni 2020). "Uus raamat avab salatoimiku «Priboi» materjalid, mis kajastavad küüditamise läbiviimist Eestis". Elu24. Postimees Grupp. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2020.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Aigi Rahi-Tamm |
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
- Aigi Rahi-Tamm Eesti Teadusinfosüsteemis
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.