Johan Holberg

Johan Holberg (20. veebruar 1893 Sauga vald, Pärnumaa – 10. aprill 1978 Chicago) oli Eesti poliitik, sõjaväelane (alamkapten) ja advokaat, VR II/3.

Ta lõpetas aastal 1914 Pärnu Aleksandri Gümnaasiumi. Aastatel 1914–1915 õppis ta Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas. Õppis aastatel 1920–1924 Tartu Ülikoolis ning lõpetas õigusteadusliku stuudiumi. Korp! Sakala auvilistlane.

Aastatel 1915–1917 võttis ta osa Esimesest maailmasõjast, aastatel 1918–1920 Eesti Vabadussõjast (1. ratsarügemendi ohvitserina), jäi 9. augustil 1920 reservi.

Ta oli aastatel 1924–1927 vandeadvokaadi abi, aastatel 1927–1928 oli ta kaubandus-tööstusministriks (Jaan Tõnissoni kolmandas valitsuses). Aastatel 1928–1933 oli ta vandeadvokaat Jaan Teemanti, aastatel 1933–1935 vandeadvokaat Otto Pukki abi, aastast 1935 oli ta vandeadvokaat Tallinnas.

10. novembril 1934 karistas Tallinna-Haapsalu rahukogu teda kui Kaja vastutavat toimetajat 20-kroonise rahatrahvi või 5-päevase arestiga, kuna ajalehes oli avaldatud tõestamata väiteid, nagu kavatsetaks maha müüa riigi raudteid.

Ta oli II, III, IV ja V Riigikogu liige. Ta nimetati Otto Tiefi valitsuse sõjaministriks, kuid ta teatas Eestist lahkumisest ja loobus portfellist. See ei takistanud tal paguluses end nimetamast sõjaministriks ja pärast Alfred Maureri surma Vabariigi Presidendi kohustetäitjaks.

Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale, aastal 1948 siirdus sealt Rootsi, hiljem Rootsist Kanadasse. Eesti Põllumeeste Kogude Esinduse Paguluses esimees.

Oli Läti Karutapja ordeni kavaler.

Kirjandus

• "Kojamees presidendiks". Teataja, 24. oktoober 1954, nr 20, lk 2

Välislingid

• Ohvitseride andmekogu