Tartu Ringkonnakohus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tartu Ringkonnakohus
Eesmärk Tartu Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi Tartu ja Viru Maakohtu ning Tartu Halduskohtu lahendeid
Asukoht Lossi tänav 17 (1993–2002)
Kalevi tänav 1 (2002–)
Võtmeisikud Tartu Ringkonnakohtu esimees on Tiina Pappel
Peaorgan Justiitsministeerium

Tartu Ringkonnakohus on Eesti teise astme kohus asukohaga Tartus.

3. juulil 1992 jõustunud Eesti põhiseaduse alusel taastati Eestis kolmeastmeline kohtusüsteem. Tartu Ringkonnakohus alustas tegevust 15. septembril 1993. 19. augustil 1993. aastal nimetas president Lennart Meri Tartu Ringkonnakohtu kohtunikeks Hele-Kai Remmeli, Peeter Jerofejevi, Ott Järvesaare, Ago Kutsari, Mati Kartau, Aarne Sarjase ja Henn Jõksi. Kohtu esimeheks määras Riigikogu Ago Kutsari, kes töötas selles ametis kuni aastani 2009. 15. septembril 1993. aastal alustasid tööd ringkonnakohtud, millega käivitus kolmeastmeline kohtusüsteem. Esialgu moodustati vaid tsiviil- ja kriminaalkolleegiumid.

Tartu Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi Tartu ja Viru Maakohtu ning Tartu Halduskohtu lahendeid nende peale esitatud kaebusi.

Praegu töötab kohtus 16 kohtunikku, kes vaatavad läbi tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusasju kolmeliikmelises koosseisus.

Tartu Ringkonnakohtu esimees on Tiina Pappel[1] ja kohtudirektor Tiina Ereb.

1993–2002 paiknes kohus aadressil Lossi tänav 17. 2002. aasta augustis kolis kohus Tartu kohtumajja aadressil Kalevi tänav 1.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu-Võru Rahukogu (1918–1935)
Tartu Ringkonnakohus (1935–1940)
Veski 32 Tartu.jpg
Tartus Veski 32 asuv omaaegne rahukogu hoone
Asutatud 1918
Tegevuse lõpetanud 1940
Eesmärk apellatsiooni ehk teise astme kohtuteks rahukohtute otsustele ning esimese astme kohtuteks keerukamates kriminaal- ja tsiviilasjades
Asukoht Veski tänav 32 (1922–1935)
Tegevuspiirkond Tartu maakond ja Võru maakond ühes endiste Pihkva kubermangu osadega
Juht Lui Olesk (21. november (1918 – 25. juuli 1919)
Vladimir Kuusik (1933 – 1935)
Rudolf Gabrel
Tõnis Sarepera
Ernst Hansson (1943)
Peaorgan Kohtuministeerium

Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.

Ajutise Eesti Valitsuse määruse[2] põhjal 25. novembrist 1918. määrati avatavatele kohtu-asutustele asutisele järgmised tööpiirkonnad, Tallinna Ringkonnakohus, tööpiirkond: Eesti Vabariigi piirid. Tartu Ringkonnakohus jäi avamata.

Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu: Tallinna-Haapsalu, Tartu-Võru, Rakvere-Paide ja Viljandi-Pärnu Rahukogu. Tartu-Võru Rahukogu tööpiirkonnaks määrati Tartu ja Võru maakonnad ning Eesti Vabariigi külge liidetud endise Pihkva kubermangu osad. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Tartu-Võru rahukogu tööpiirkonda Valga linna ja Valga ning Pihkva maakondade osadega[3].

Rahukogud olid apellatsiooni ehk teise astme kohtuteks rahukohtute otsustele ning esimese astme kohtuteks keerukamates kriminaal- ja tsiviilasjades.

Tartu-Võru Rahukogu (hilisem Tartu Ringkonnakohus) loodi kohtuministeeriumi korraldusega 24. novembril 1918 ja selle esimeheks nimetati Lui Olesk.

Rahukogud said endale alalised liikmed. Kohtuasju arutati ja otsustati kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Kohtupidamise ja asjaajamise keeleks sai eesti keel. Tartu-Võru Rahukogu asus aastatel 1922–1935 Tartus Veski tänav 32.

1935. aastal nimetati rahukogud ümber ringkonnakohtuteks. Alates 1. veebruarist 1935 sai Tartu-Võru Rahukogust Tartu Ringkonnakohus. Tartu Ringkonnakohus kolis 1935. aasta sügisel Aia tänavale, Riigikohtu endistesse ruumidesse.

1940. aastal reformiti ringkonnakohtud, ENSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus kohtute süsteemi ümberkujundamise kohta, nõukogude kohtukorralduse kohaselt. Saksa okupatsiooni ajal 1941. aasta sügisel loodi ajutiste kohtutena kriminaalkohtud, 1942. aasta kevadel alustasid tegevust jälle ringkonnakohtud, mis tegutsesid kuni Saksa okupatsiooni lõpuni 1944. aasta sügisel.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tartu ringkonnakohtu esimeheks saab Tiina Pappel, www.just.ee,
  2. Kohtuministeriumi korraldus, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
  3. Ajutise Walitsuse määrus, Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919