Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)
 |
|
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2009) |
Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon Teise maailmasõja alguses, 1. septembril 1939. aastal.
| Asutatud | 1918. aastal |
|---|---|
| Asukoht | Pagari tänav 1, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
| Emaorganisatsioon | Eesti Vabariigi Valitsus |
Eesti riigikaitse ülesehituse aluseks oli 1938. aasta "Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus"[1], mille § 5 kohaselt olid Eesti riigi relvastatud jõududeks:
- sõjavägi;
- Sõjaministeeriumi üksused ja asutised, mis allusid Sõjaministrile;
- piirivalve, mis allus Siseministrile;
- kaitseliit ― riigi sisemise ja välise julgeoleku kaitse alal.
Riigikaitse rahuaegse korralduse seaduse §6 kohaselt moodustasid sõjaväe:
- sõjaväe keskasutised: Sõjavägede Staap ja väeliikide inspektuurid;
- maa-, mere- ja õhuväe väekoondised;
- sõjavägede õppeasutised.
- Sõjaväe asutuste ja väeosade organisatsioon
- Riigikaitse kõrgem juht, Vabariigi President Konstantin Päts
- Vabariigi Presidendi vanem käsundusohvitser kolonel Herbert Grabbi
- Riigikaitse Nõukogu, Vabariigi Presidendi, kui riigikaitse kõrgeima juhi juures asuv nõuandev organ
- Sõjavägede Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner
Sõjaministeeriumi üksused ja asutised
[muuda | muuda lähteteksti]- Sõjaminister kindralleitnant Paul Lill, alates 12. oktoobrist 1939 kindralleitnant Nikolai Reek
- Sõjaministri abi kindralmajor Tõnis Rotberg
- Sõjaministri abi (alates 12. oktoobrist 1939) August Traksmaa
- Sõjavägede Varustusvalitsus: ülem kolonel Johannes Martins
- Sõjavägede Tervishoiuvalitsus: ülem kindralmajor Martin Jervan
- Sõjaväe Kõrgem Kohus: esimees kindralmajor Nikolai Helk
- Sõjaväe Prokuratuur: sõjaprokurör kolonel Gustav Knorring
Sõjavägede Staap
[muuda | muuda lähteteksti]- Sõjavägede Staap: ülem kindralleitnant Nikolai Reek, alates 12. oktoobrist 1939 kolonel Aleksander Jaakson
- Väeliikide inspektuurid:
- Jalaväe Inspektuur: kolonel Johannes Siir
- Suurtükiväe Inspektuur: kindralmajor Hugo Kauler
- Inseneriväe Inspektuur: kindralmajor Voldemar Rieberg, alates 8. novembrist 1939 kolonel Artur Normak
- Ratsaväe Inspektuur: kolonel Eduard Ahman
- Sõjaväe esindajad välisriikides
- Saksamaal ja Ungaris: kolonel Ludvig Jakobsen
- Nõukogude Liidus: kolonelleitnant Arnold Sinka
- Poolas ja Rumeenias: kolonelleitnant Rein Tomback
- Lätis: kolonelleitnant Kurt Mollin
- Leedus: kapten Feliks Breede
- Prantsusmaal ja Belgias: kolonelleitnant Johannes Soodla, seejärel kolonel Henn-Ants Kurg
- Soomes: major Aksel Kristian
Väekoondised
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. Diviisi ülem (Rakveres): ülem kindralmajor Aleksander Pulk, alates 8. novembrist 1939 kolonel Paul Triik
- Viru-Järva Sõjaväeringkond: ülem kolonel Verner Trossi, alates 28. novembrist 1939 kolonel Friedrich-Karl Pinka
- 2. Suurtükiväegrupp: ülem kolonelleitnant Valter Martma
- 5. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Ralf Teiman
- Soomusrongirügement (Tapal): ülem kolonel Voldemar Koch
- Narva Sõjaväeringkond: ülem kolonel Artur Saueselg
- 1. Jalaväerügement: ülem kolonel Viktor Koern
- 1. Suurtükiväegrupp: ülem kolonelleitnant Rudolf Krupp
- 4. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant August Tomander
- Viru-Järva Sõjaväeringkond: ülem kolonel Verner Trossi, alates 28. novembrist 1939 kolonel Friedrich-Karl Pinka
- 2. Diviisi ülem (Tartus): ülem kindralmajor Jaan Kruus
- Tartu Sõjaväeringkond: ülem kolonel Georg Leets
- 3. Suurtükiväegrupp: ülem kolonelleitnant Karl Arengu
- 4. Suurtükiväegrupp: ülem kolonelleitnant Johannes Tamm
- Ratsarügement: ülem kolonel Jaan Kurvits
- 2. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonel Vilhelm Kohal
- Kuperjanovi Partisanide Pataljon: ülem kolonel Eduard Liibus
- Valga Sõjaväeringkond: ülem kolonel Jakob Vende
- 3. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Aleksander Häelme
- Võru-Petseri Sõjaväeringkond: ülem kolonel Paul Triik
- 7. Jalaväerügement: ülem kolonel Oskar Pajusoo
- 8. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Jüri Kõrge
- Tartu Sõjaväeringkond: ülem kolonel Georg Leets
- 3. Diviisi ülem (Tallinnas): ülem kindralmajor Herbert Brede
- Harju Sõjaväeringkond: ülem kolonel Jaan Junkur
- Vahipataljon: ülem kolonelleitnant Juhan Tuuling
- 10. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Jaan Lepp
- Kalevi Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Osvald Mullas
- Auto-tankirügement: ülem kolonel Johannes Remmel
- Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond (Viljandis): ülem kolonel Emil Kursk
- Sakala Partisanide Pataljon: ülem kolonelleitnant Aleksander Ratas
- 5. Suurtükiväegrupp: ülem kolonelleitnant Artur Tenno
- 6. Üksik Jalaväepataljon (Pärnus): ülem kolonelleitnant August Kivi
- 9. Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonel Ants Lõhmus
- Lääne-Saare Sõjaväeringkond: ülem kolonel Friedrich-Karl Pinka
- Scouts Üksik Jalaväepataljon: ülem kolonelleitnant Johannes Lippus
- Harju Sõjaväeringkond: ülem kolonel Jaan Junkur
Pikemalt artiklis Eesti Maavägi#Ajalugu
- Merejõudude juhataja (Tallinnas): mereväekapten Valev Mere
- Merejõudude staabiülem: mereväekapten Rudolf Linnuste
- Merejõudude baas: kaptenleitnant Friedrich Strobel
- Sõjasadam: kaptenmajor Mihkel Kõvamees
- Läänemere laevastiku divisjon: kaptenleitnant Joosep Pruun
- allveelaev Lembit: kaptenmajor Ferdinand Schmiedehelm
- allveelaev Kalev: kaptenmajor Alfred Pontak
- torpeedopaat Sulev: kaptenmajor Hermann Liikane
- miiniveeskja Suurop: kaptenmajor Juhan Jansen
- miiniveeskja Ristna: kaptenmajor Gustav Sääsk
- vahilaev Kompass: kaptenmajor Arvo Taru
- vahilaev Mardus: vanemleitnant Johannes Ivalo
- vahilaev Laine: kaptenmajor Kurt Prees
- Peipsi laevastiku divisjoni ülem (Tartus): kaptenleitnant Jaan Usin
- suurtükilaev Ahti: vanemleitnant Koit Rink
- suurtükilaev Tartu: kaptenleitnant Jaan Usin, ühtlasi divisjoni ülem
- Merekindluste ülem mereväekapten Karl Freimann
- Aegna Komandantuur: kaptenleitnant Otto Kivima
- Naissaare Komandantuur: kaptenmajor Elmar Urm
- Suuropi Komandantuur: kaptenmajor Jaan Põder
- Pikemalt artiklis Eesti merejõud
- Õhukaitse ülem (Tallinnas): kolonel Richard Tomberg
- Õhukaitse staabiülem kolonelleitnant Valfried Gutmann
- Lennubaas: ülem kolonelleitnant Karl Haas
- Lennukool: ülem major Hans Kitvel
- 1. Lennuväedivisjon: ülem kolonelleitnant Hugo Jaanson
- 2. Lennuväedivisjon: ülem major Evald Döring
- 3. Lennuväedivisjon: ülem major Eduard Reissaar
- Õhukaitse suurtükiväegrupp: ülem major Harald Lokk
- Pikemalt artiklis Eesti Õhuvägi#Ajalugu
Sõjavägede õppeasutised
[muuda | muuda lähteteksti]- Sõjavägede Ühendatud Õppeasutused: ülem kolonel August Kasekamp, alates 8. novembrist 1939 kolonel Karl Laurits
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus, RT 1938, 29, 234.