Lääne maavalitsus

Lääne Maavalitsus

Asutatud	1917
Tegevuse lõpetanud	2018
Tüüp	avalik sektor
Peakorter	Haapsalu
Asukoht	Lahe tänav 8, Haapsalu
Tegevuspiirkond	Lääne maakond
Emaorganisatsioon	Vabariigi Valitsus

Lääne maavalitsus oli Lääne maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Haapsalus aadressil Lahe tänav 8.

Maavalitsuse tööd juhtis ja korraldas maavanem, kes allus Vabariigi Valitsusele. Viimane Lääne maavanem oli Neeme Suur.

Maavalitsuse ülesandeks oli:

1. riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses;
2. riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldustele ja määrustele;
3. maakonnas rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riiklike teede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti.

Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2018.

Ajalugu

Lääne maakonnavalitsus
Lääne Maavalitsus
Eesti Omavalitsuse Lääne Maavalitsus

Asutatud	1918
Tegevuse lõpetanud	1941; 1941–1944
Tüüp	Kohaliku omavalitsuse asutus, maavalitsus
Peakorter	Haapsalu
Asukoht	Ehte tänav 9, Haapsalu Suur-Lossi tänav 43, Haapsalu
Tegevuspiirkond	Lääne maakond
Lääne maakonnavalitsuse esimees
Lääne ajutise maavalitsuse esimees
Lääne maavanem
Peaorgan	Lääne maakonnanõukogu Lääne maavolikogu

1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”. Eestimaa kubermangu tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama maanõukogu (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised maakonnanõukogud. Maakonnanõukogud valiti valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta.

Maakonnavalitsus oli Maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine.

1927. aastal muudeti maakonnavalitsused, maavalitsusteks ja maakonnanõukogud, maavolikogudeks.

Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis 1934. aasta põhiseadusega, ning tegutsesid ajutised maavalitsused. 1. mail 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi taasasutati maakonnaomavalitsused.

8. märtsil 1940. aastal valisid Läänemaa valla- ja linnavanemad Lääne maavolikogu ja maavolinikeks valiti: J. Mets (Lihula), Richard Kiil (Kärdla linnavanem), J. Raudsepp (Karuse), A. Laaliste (Velise), J. Pärna (Varbla), V. Altmäe (Martna), J. Remmelkoor (Pühalepa), J. Reiner (Vigala), J. Koit (Kõrgesaare), A. Laving (Noarootsi), A. Roomet (Kullamaa), J. Landman (Vormsi) ja A. Tammet (Taebla vallast).

Lääne maavanem

 Pikemalt artiklis Lääne maavanem