Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti NSV RJK)

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee


KGB Symbol.png
NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem
Moodustatud 1954
Peakorter Tallinn
Asukoht Pagari tänav 1
Piirkond Eesti NSV
Juhtkond ENSV RJK esimees

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles Комитет Государственной Безопасности Эстонской ССР, lühend КГБ ЭССР) oli Eesti NSV-s aastail 1978–1991 tegutsenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus NLKP KK Poliitbüroole ja mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee keskaparaat ja juhtkond asus Tallinnas Pagari tänaval, majas nr 1.

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ülesanneteks olid:

Juhtkond ja organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Lai tänav 44/Pagari tänav 1

Eesti NSV Tallinnas asuva keskaparaat:

  • Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee parteikomitee, parteikomitee sekretär Ivan Osokin (06.1972 –10.1978), Boris Naboka (1979–1986)[2]
  • Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee sekretariaat, sekretariaadi ülem Ivan Osokin (05.1970–06.1972); Evald Pern (−1983)[3]
  • Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Inspektsioon, Inspektsiooni ülem Vladimir Västrik (02.1985–25.09.1991)[4]
  • Kaadrite osakond, osakonna ülem Pjotr Ovetškin, Eesti NSV RJK esimehe asetäitja
  • Finantsosakond
  • Sideosakond
  • Majandusosakond

Eesti NSV RJK 1. osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond. ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus

Eesti NSV RJK 2. osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Osakonna ülesandeks oli välisriikide luureühenduste poolt Eesti NSV territooriumil läbiviidava luuretegevuse tõkestamine, Eestis viibivate välismaalaste jälgimine, RJK tihedalt seotud turismiorganisatsioonide "Intourist" ja "Sputnik" kureerimine, nn. väljasõidutoimikute pidamine ja nende alusel Eesti elanikele loa andmine välismaale sõiduks jne.

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond. ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus

Eesti NSV RJK 3. osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 3. osakond ja allasutused Eriosakonnad tegelesid vastuluurega ENSV territooriumil asuvates NSV Liidu Relvajõudude ja sisejulgeoleku tagamisega tegelevates sõjaväestatud asutustes miilits, kinnipidamisasutused ja tuletõrje) ja Eesti NSV asuvates nõukogude armee sõjaväeosades.

ENSV RJK 3. osakonna ülem Nikolai Guljanski (06.1983–03.1991)[5].

1983. aastal, pärast NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe Vitali Fedortšuki määramist NSV Liidu Siseministeeriumi siseministriks, suunati/komandeeriti NSV Liidus ja ka Eesti NSV Eesti NSV Siseministeeriumi miilitsakaadri tugevdamiseks Eesti NSV RJK tegevreservi vormistatud kaadriohvitsere Siseministeeriumi keskaparaati ja ka territoriaalorganitesse Tallinna linna RSN TK SAVi jm.

4. juulil 1984 aga kinnitati NSV Liidu RJK esimehe poolt uus RJK agentuuraparaadi juhend käskkirjaga nr 00140, millega seati RJK kohustus viia läbi ka NSV Liidu Siseministeeriumi suhtes aktiivsemat teabekogumist nende asutuste töötajate seast agentide värbamise teel, selleks, et "kindlustada Siseministeeriumi, tema allasutuste ja Siseministeeriumi sisevägede vastuluurealast julgeolekut". Siseministeeriumi töötajate suhtes läbiviidava kontrolli läbiviimise juhendamiseks ja koordineerimiseks moodustati NSV Liidu RJK Kolmanda Valitsuse koosseisus V valitsus[8].

Eesti NSV RJK 4. osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakond.

Kontroll transpordivahenditega seotud julgeolekuküsimustes – laevandus, lennundus, samuti sadamate (Tallinna Olümpiaspordikeskuse jms kontroll, välisreisidele lubatud kodanike seast nõukogudevastase elemendi väljaselgitamine ja välisriikide kodanike ja delegatsioonide jälgimine Eesti NSV-s, kontroll välisreisidele lubatavate merelaevanduse ja meremeeste üle ning salakaubanduse tõkestamine.

Jaoskonna ülem Viktors Tvetskovs[11], jaoskonna ülem (tegevreservi koosseisus mootorlaeval "Georg Ots» Juri Dogadko[12],

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus.

Eesti NSV RJK 5. osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond.

Kontroll tsiviilelanikkonna meelsuse üle ning võitlus nn. ideoloogilise diversiooniga(dissidendid ja teisitimõtlejad), nõukogude Eesti poliitiline politsei, osakonna töö oli jaotatud jaoskondadeks, mille töötajad tegelesid oma "liinis" ja segmendis võitlusega ideoloogiliste diversioonidega". 5. osakond nimetati 1990. aastal ümber Z-osakonnaks (Konstitutsioonilise korra kaitse osakond).

Eesti NSV RJK 6. osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 6. osakond.

Eesti NSV RJK 6. osakond tegeles vastuluure tööstusspionaaži alal.

Peamiselt tegeldi seonduvalt Dvigateli, Sillamäe uraanitehase, Narva Elektrijaamade Baltijetsi, ENSV Teaduste Akadeemiaga, keeleinstituudis – kunstliku intellekti temaatikaga. Peale selle ka rahvusvahelise teaduslik-tehnilise koostöö, kaubandussuhtete ning välisspetsialistidega[14].

Eesti NSV RJK 7. osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond.

RJK operatiivtöötajate poolt kontrollitavate või läbitöödeldavate Varjatud jälgimisega tegelenud allüksus

  • 1. jaoskond
  • 2. jaoskond
  • Vaata EE KGB salafotod
    • Oksana Koszlova (sünd 24.09.1971 Venemaa, Moskva oblast), masinakirjutaja (03.1990–10.1991)

Eesti NSV RJK 8. osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 8. osakond., mis tegeles sidevahendite abil peetava sidepidamise šifreerimisega

Eesti NSV RJK 9. osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 9. osakond.

Eesti NSV RJK 10. osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 10. osakond.

RJK arhiivindus ja nn väljasõidutoimikud

Eesti NSV RJK Uurimisosakond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisosakond.

Eesti NSV RJK Operatiivtehnika osakond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Operatiivtehnika osakond.
  • 1. jaoskond
  • 2. jaoskond
  • 3. jaoskond
  • 4. jaoskond
  • 5. jaoskond
  • 6. jaoskond[25] (perlustreerimine), jaoskonna ülem Paul Haidla (1958–08.1975)[26]
  • Hannes Maripuu (sünd 01.06.1950 Eesti, Saare maakond), kontrolör 09.1987–08.1990,
  • Svetlana Podšivalova (sünd 09.03.1957 Eesti, Tallinn), tõlk 04.1987–08.1991
  • Lembi Tšinarjova (sünd 12.04.1932 Venemaa, Leningradi oblast), tõlk 07.1952–10.1991

Statsionaarne audio- ja videkontrolli punkt Eestis viibivate välismaalaste ja nendega kontakteeruvate ENSV elanike jälgimiseks Tallinnas, Intouristi hotellis Viru 23. ja 1. korrusel[27]. GALINA KÜTT (KYUTT) (sünd 22.03.1945 Venemaa, Kostroma oblast, Eesti NSV RJK operatiiv-tehniline osakond – tõlk 14.06.1976–31.12.1991 GALINA KULEŠOVA (sünd 31.07.1953, Leedu, Vilnius), Eesti NSV RJK operatiiv-tehniline osakond (OTO) – sekretär 1979–1990

Eesti NSV RJK Valitsusside osakond[muuda | muuda lähteteksti]

  • Valitsusside osakonna ülem: Pjotr Sutškov (1946–1960)[28]
    • Viktor Pretskailo (sünd 20.07.1959 Eesti, Tallinn), elektromehaanik 03.1982–09.1991

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Informatsiooni ja analüüsi osakond, osakonna ülem Georgi Vassiljev[29]

  • ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Organiseeritud kuritegevusega võitlemise osakond
  • ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tsiviilkaitse grupp
  • ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Raadiopeilingu jaam Vana-Aaviku külas Harjumaal
  • Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 9. grupp[30]
  • ENSV RJK alluvuses asunud sõjaväeosa nr. 1053 – Harjumaal Jüri vallas asunud raadioluure objekt, mis anti üle 19. septembril 1991 vastavalt NSVL RJK esimehe Vadim Bakatini korraldusele NSV Liidu sõjaväeosa nr. 44417 alluvusse.

Eesti NSV RJK piirkondlikud asutused[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused.

ENSV RJK meetodid ja vahendid[muuda | muuda lähteteksti]

„Riiklik Julgeoleku Komitee ei olnud kõigist kõrgem, nagu tihtipeale arvatakse. Ta seisis täiesti omaette ja jälgis: "Totaalselt eraldi. Näiteks maakonna ja linna tasandil KGB isegi ei informeerinud oma tegudest rajooni- või linnavõime, isegi kui kedagi kahtlustati ja vahi alla võeti. Julgeolekul polnud kohaliku võimuga mingit kokkupuudet, välja arvatud juhud, kui linna parteisekretär käis julgeolekumeeste partei aruande-valimiskoosolekul.

Täpselt sama toimus vabariigi tasandil. Olen piisavalt kaua töötanud ministrite nõukogus, kuid ei mäleta, et valitsus oleks mingeid Pagari tänavaga seotud majanduslikke või muid probleeme arutanud. Ja vastupidi. Komitee poisid ei käinud kunagi ministrite nõukogu esimehe juures nõu pidamas või oma kavandatavaid aktsioone arutamas.

Kuigi julgeoleku komitee oli partei, mitte valitsuse relv, ei andnud nende mehed ka partei keskkomitees mitte kunagi millestki aru ega pidanud nõu. Soovi korral muidugi komitee esimees ju võis partei esimest meest informeerida neid mõlemaid huvitavatest asjadest, kuid tavaliselt hoiti ka parteiliidrit poolhämaras ja nagu mingi nähtmatu lõa otsas."

Ka Karl Vaino kartis julgeolekut ja tema esimeest Karl Kortelainenit. Loomulikult teistel põhjustel kui tavakodanikud. Parteijuht kartis liigset informatsiooni, mis võis Pagari tänava kanaleid pidi Moskvasse jõuda. "Esimene sekretär ei tahtnud ju, et Moskvas oleks teada saadud Vaino möödalaskmistest. Loomulikult tahtis ta jätta mulje, et tema eparhias on kõik korras. Kuid ta ei teadnud ju kunagi, millist infot KGB parajasti Moskvasse edastab. Seepärast püüdis parteijuht julgeoleku šefi ees sitsida ja endast paremat muljet jätta. Riiklik Julgeoleku Komitee oli relv, mida kamandas ja kasutas ainult NLKP Keskkomitee Moskvas. Teistega see süsteem ei arvestanud.“

Indrek Toome, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja I asetäitja ja 1988. aastal EKP Keskkomitee sekretär[31]

Isikkoosseis[muuda | muuda lähteteksti]

1980. aastate lõpus oli kohalikus KGB-s 572 ohvitseri, augustiks 1991 oli ohvitsere 451 ja teenistujaid 346[32]. 1980. aastate lõpus töötas Eesti NSV KGB-s üle 1000 inimese, neist umbes pooled olid operatiivtöötajad, kes tegelesid agentide värbamise ja sel moel informatsiooni hankimisega.

Next.svg Pikemalt artiklis Julgeolekuorganitega koostööd teinud isikute avalikustamine.

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

RJK teenistuse võeti isikuid, kes olid läbinud sõjaväeteenistuse NSV Liidu relvajõududes ning omasid kõrgharidust, lisaks üldharidusele läbisid RJK töölevõetud isikud erialase koolituse RJK ametkondlikes erikoolides ja kõrgemates õppeasutustes. Eesti NSV RJK valis oma teenistusse õigusteadusliku erialase ettevalmistusega ohvitsere Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnast.

Vahendid: agentuuriaparaat ja kaastöölised[muuda | muuda lähteteksti]

Iga agendi (nagu ka residendi) kohta peeti kahte toimikut – isiklikku ja töötoimikut. Isiklikus toimikus oli agendi väga põhjalik ankeet koos fotoga, psühholoogiline portree (see koostati Ida-Saksa Stasi eeskujul), kõikvõimalikud materjalid agendi ja tema sugulaste lojaalsuskontrollist ning tavaliselt ka eraldi ümbrikus agendi omakäeline avaldus, et ta soovib KGB-ga koostööd teha ja millise pseudonüümi selleks valib. Töötoimikus hoiti agentide endi kirjutatud agentuurteateid, õiendeid agendiga toimunud vestlustest ja/või agendiga toimunud kohtumiste lindistuste üleskirjutusi[35].

  • “muul moel teadlikult ja vabatahtlikult koostööd teinud”;
    • usaldusisikudolid (KGB käskkirja sõnul) need Nõukogude patrioodid, kes signaliseerivad KGB organitele riikliku julgeoleku kindlustamise seisukohalt tähelepanu väärivatest isikutest ja faktidest, samuti täidavad üksikuid operatiivülesandeid. Usaldusisikult ei võetud salajase koostöö kohta allkirja, talle ei pandud varjunime, tema kohta ei peetud isikutoimikut. Need olid tavaliselt juhtivad ametiisikud, asutuste juhid ja nende teened KGB organitele olid võrratult olulisemad reanuhkide omadest[36];
    • RJK kaastööliste võrku kuulusid, ka RJK-st vanuselistel või tervislikel põhjustel pensionile läinud endised kaastöölised, kes suunati tööle välisturiste teenindavate objektide: Viru hotelli, Olümpia hotelli, Tallinna Olümpiapurjespordikeskus uksehoidjaks vms.) või muudele RJK-le huvi pakkuvatele ametikohtadele.

„KGB agentide raportid võttis vastu operatiivtöötaja, kes kohtus agendiga regulaarselt konspiratiivkorteris. Agent esitas oma tööaruande kas kirjalikul kujul või siis koostas operatiivtöötaja tema suulise ettekande põhjal kirjaliku raporti. Mõni agent luges oma ettekande ka magnetofonilindile, mille hiljem KGB tehnilised töötajad kirjutusmasinal ümber tippisid.

Kirjaliku kuju saanud agentuuraruandel algas juba nagu omaette elu KGB bürokraatlikus paberimaailmas. Esmalt ladestus agentuurteade agendi töötoimikusse, kuid vastavalt operatiivtöötaja korraldusele lisati koopiaid ja väljavõtteid agentuurteadetest ka mitmetesse KGB operatiivtoimikutesse. Mitmesugused üldinformatsioonilised toimikud, mis kannavad mõnikord pretensioonikat pealkirja "Analüüsimaterjalid", sisaldavadki peamiselt agentide ja usaldusisikute ettekandeid, samuti KGB töötajate vestlusi välismaal viibinud isikutega, mis hiljem samuti dokumenteeriti. Vastandina levinud arvamusele, et KGB fabritseeris oma dokumentides agente ja niimoodi "täitis plaani", esinevad need isikud, kellega KGB niisuguseid infokogumise vestlusi läbi viis, KGB toimikutes oma tegeliku nime all, neile ei ole külge kleebitud mingeid agendinimesid ega funktsioone. Agentuurteadetest tehti tavaliselt väljavõtteid ka seal esinevate KGB vaatlusaluste välismaalaste kohta ning lisati need väljavõtted nende isikute kohta peetud operatiivtoimikutesse. Nii võis mõne aktiivsema ja pikemat aega tegutsenud agendi aruannetest jälgi jääda sadadesse KGB operatiivtoimikutesse“

[37]

Vahendid:tehnika[muuda | muuda lähteteksti]

  • Terminid: "НН" наружное наблюдение) – varjatud jälgimine, mida viis läbi Eesti NSV RJK 7. osakond;
  • "У" (установки) – isikute kohta varjatud andmete kogumine, mida teostasi Eesti NSV RJK 7. osakonna töötajad;
  • "Т" ("Татьяна") – (слуховой контроль помещений с помощью проводных и радиоканалов) – ruumides peetavate kõneluste salajane pealtkuulamine, juhtmete ja raadio teel pealtkuulatud teavet edastava tehnilise aparatuuriga;
  • "С" ("Сергей") – (слуховой контроль телефонных переговоров) telefonide ja muude sidevahendite kaudu peetavate kõnelusteb salajane pealtkuulamine ja salvestamine, mida viis läbi Eesti NSV RJK Operatiivtehniline osakond, OTO osakond;
  • "О" ("Ольга") – (наблюдение в помещениях при помощи оптической и видеоаппаратуры (ОТМ – оперативно-технические мероприятия) – ruumides toimuva tegevuse salajane pealtvaatamine optilise ja videoaparatuuri abil (Operatiivjälituslikud üritused), mida viis läbi Eesti NSV RJK Operatiivtehniline osakond, OTO osakond;
  • "Д" ("Дмитрий") – (негласный обыск) ruumide salajane läbivaatlus ja läbiotsimine;
  • "ПК" – (почтовый контроль (перлюстрация корреспонденции)) postiside kontroll ja perlustatsioon.

Dokumentatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Läbiviidava jälitustegevuse arvestus ja dokumentatsioon[38]:

  • ДОП (ДГОП) дело оперативной проверки (может быть групповым) – Jälituskontrolli toimik, kuhu koguti isiku või kontrollitava sündmuse kohta kogutud salajased materjalid;
  • ДОР (ДГОР) дело оперативной разработки (может быть групповым) – Läbitöötlustoimik, kuhu koguti isiku agentuur- või tehnilise kohtrolli tulemusena saadud materjalid;
  • РД розыскное дело – Jälitustoimik või tagaotsimitoimik, kuhu koguti tagaotsitava isiku kohta jälitustoimingute käigus kogutud dokumentatsioon;
  • ДОН дело оперативного наблюдения – Jälituskontrolli toimik, temaatilistel või tööliinide alusel;

1989. aastal saabusid Eestisse NSV Liidu KGB-st korraldus saata Venemaale Uljanovskisse Balti liiduvabariikide, Moldova ja Taga-Kaukaasia KGB-de arhiivides olnud agentide toimikud. 2002. aastal Eesti Päevalehes avaldatud andmetel omandasid Eesti julgeolekuasutused osa Venemaale toimetatud agentuuri arhiivikartoteegi arvestuskaarte[39].

Sovetivõimuvastane vastupanuliikumine[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vastupanutegevus Eesti NSVs.

Nõukogudevastase liikumise jälgimine[muuda | muuda lähteteksti]

Profülaktika[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1972. aastal võttis NSV Liidu MN NSV Liidu RJK taotlusel vastu paranduse NSV Liidu Side põhimäärusesse, mille alusel "keelati rahvusvaheliste telefoniside pidamine, mis oli vastuolus riiklike huvidega", mille tulemusel aastatel 1972–1973 tuvastati telefonikõnede pealtkuulamistega välja ja lülitati sidevõrgust välja NSV Liidus üle 100 telefoniabonemendi, mille kasutajad informeerisid välismaiseid organisatsioone neid huvitavast informatsioonist NSV Liidust[40]
  • 25. detsembril 1972 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu ukaasi "Riiklike julgeolekuorganite poolt profülaktiliste hoiatusmeetmete kasutamisest" ("О применении органами государственной безопасности предостережения в качестве меры профилактического воздействия"), mille kohaselt võis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee allasutuse esindaja pärast üksikasjalikku vestlust profülakteeritava isikuga teha talle teatavaks motiveeritud ametliku hoiatuse, millega tutvumise koha pidi isik andma allkirja või allkirjastamisest keeldumise korral koostati hoiatamisprotokoll. Isikule, kelle suhtes profülaktiline hoiatus läbi viidi teavitatai, et koos protokolliga on teatavaks tehtud ametlik hoiatus, mis edastatakse prokuratuuri, kus edasise kriminaalvastutusele võtmise korral hinnatakse tema tegevust kui korduvat seaduserikkumist. "Pressis mitte avalikustada" märkega vastu võetud ÜN Presiidiumi ukaasi kohaldati RJK asutuste tegevuses pärast NSV Liidu MN ja RJK rakenduskäskkirja nr 0150, 23. märtsist 1973. Aastaks 1976 oli NSV Liidus profülaktiseeritud 76 000 inimest[41].

Kohtulik karistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kinnipidamisasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Varistruktuurid ja -asutused[muuda | muuda lähteteksti]

Kattealustele töökohtadele määrati Riikliku Julgeoleku Komitee Tegevreservi Ohvitserid (ОДР (офицер действующего резерва)), kes olid määratud Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreservi koosseisu[47]. Tegevreservi ehk aktiivreservi ohvitserid jätkasid teenistust RJK-s, kuid olid komandeeritud kattealustele töökohtadele, kus said samuti seal tehtava igapäevatöö eest töötasu. Harilikult olid töökohad, kuhu tegevreservi ohvitserid määrati – asutuse juhi asetäitja või ametikoht, mis tegeles asutuse välismaaga sidemete kontrolliga.

Eesti NSV RJK ja avalikud suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV RJK likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

ENSV RJK tegevuse Eesti territooriumil lõpetas juriidiliselt ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimise komisjon, mille juhiks oli Hardo Aasmäe[49], komisjoni liikmed: Jüri Kaljuvee, Marko Tibar, Mari Pedak, Jüri Pihl, Jaan Toots, Toomas Sõmera, S. Vassiljev ja Andrus Öövel[50],[51],[52],[53].

1991. aastal enne NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamist sõlmiti Eesti Vabariigi riigiministri (Raivo Vare)ja Venemaa esindaja vahel RJK töötajate sotsiaalsete garantiide leping ("Соглашения по правовой и социальной защите, пенсионному, жилищному обеспечению бывших сотрудников и пенсионеров КГБ Эстонской ССР" и "Заключительного акта о прекращении деятельности КГБ Эстонской ССР"), mis 2001. aastal Riigikohtu otsusega tunnistati kehtetuks[54]. ning "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil".

ENSV julgeolekuorganite teenistuses olnud isikute avalikustamine

6. veebruaril 1995 võeti Eesti Vabariigi Riigikogu poolt vastu Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite teenistuses olnud isikute avalikustamise seadus, mille tulemused avalikustati Riigi Teatajas.

Eesti NSV RJK töötajad pärast 1991. aastat[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
1978–1991
Järgnev:
'
Eelnev:
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
1978–1991
Järgnev:
Venemaa Föderatsiooni Rahvusliku Julgeoleku Agentuur
Eelnev:
NSV Liidu Siseministeerium
NSV Liidu Siseministeerium
1954–1991
Järgnev:
Venemaa Föderatsiooni Siseministeerium

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 19.02.2004. a teadaanne nr 525
  2. 17.02.2004. a teadaanne nr 571
  3. E. P-le alalise elamisloa andmisest keeldumine Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2004. a korraldus nr 17-k
  4. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 773, 05.02.2003
  5. 5,0 5,1 09.01.2002. a teadaanne nr 361
  6. Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate... teadaanne nr. 105
  7. Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate... teadaanne nr 862
  8. Кто контролирует милицию
  9. 23.04.2007. a teadaanne nr 965
  10. 20.02.2004. a teadaanne nr 439"
  11. 10.02.2004. a teadaanne nr 276
  12. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 286, 13.01.2003
  13. Piirivalve magas põgenemise maha; Õhtuleht, 18.05.2001
  14. Endine KGB-lane: spiooniks sobivad head suhtlejad, Eesti Päevaleht, 10. märts 2012
  15. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 143
  16. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 472, 27.01.2003
  17. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 159
  18. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 82
  19. Suurim rahapesu uurimine kukkus läbi
  20. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 424, 06.02.2003
  21. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 637, 29.01.2003
  22. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 140
  23. Tarmo Vahter, KGB ülekuulaja kahetses enne surma oma tööd, Eesti Ekspress, 24. jaanuar 2013
  24. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 120
  25. В. Зибен, НЕМЦЫ В ЭСТОНИИ ПОСЛЕ ВТОРОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ:1956–1991 гг., lk 41
  26. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 411, 13.12.2002
  27. Viru hotellis alustas tegevust KGB muuseum, Tallinna Postimees, 11. jaanuar 2011
  28. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 132
  29. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr. 183
  30. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 774, 05.02.2003
  31. KGB polnud kõige kõrgem, ta lihtsalt seisis kõrval
  32. Taganev KGB hankis kotitäie passitoorikuid, Eesti Päevaleht, 28. aprill 2001
  33. П Р И К А З № 00140. ПРЕДСЕДАТЕЛЯ КОМИТЕТА ГОСУДАРСТВЕННОЙ БЕЗОПАСНОСТИ СССР. 4 июля 1983 года. О введении в действие Положения об агентурном аппарате и доверенных лицах органов государственной безопасности СССР
  34. П Р И К А З № 00145. ПРЕДСЕДАТЕЛЯ КОМИТЕТА ГОСУДАРСТВЕННОЙ БЕЗОПАСНОСТИ СССР. 4 июля 1983 года Об утверждении Инструкции по учету агентуры в органах государственной безопасности СССР
  35. Eesti NSV KGB taganemine. Toomas Sildam, Toomas Mattson. Luup
  36. KGB ei fabritseerinud agente. Sirp. Enn Tarvel 11.12.2009
  37. LEEDU KGB VÄLISLUURE DOKUMENDID KUI LÄHIAJALOO ALLIKAS
  38. Arvo Pesti, KGB OPERATIIVTÖÖVIHIKUD KUI TÕESE TEABE KANDJAD, www.okupatsioon.ee (vaadatud 16. september 2011)
  39. Kapol võib olla teavet 400 KGB agendi kohta, Antti Oolo, Jaanus Piirsalu, Eesti Päevaleht,17. aprill 2002
  40. Евреи глазами КГБ. Заглянем в секретнейшие архивы, newspaper.unitedcommunityvoice.com, 25.11.2009
  41. Л.Млечин Загадочный Андропов. Расцвет политической полиции. Пятое управление
  42. Jaanus Piirsalu, Kuidas Nõukogude võim valvas teisitimõtlejaid Niklust, Tartot ja Madissoni, www.DELFI.ee, 19. september 2011
  43. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 533, 16.01.2003
  44. KGB variasutused NSV Liidus ja Balti riikides, Eesti Elu, 10 Aug 2010
  45. NLKP KK sekretariaadi protokoll n 221, ct-221/IIc, 29.3.1980
  46. NSV Liidu KK Sekretariaadi määrus 221c-29.VII.1980 Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreservi töötaja määramisest kattealusele töökohale – Eesti NSV Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee, välissuhete sektori juhataja ametikohale
  47. Действующий резерв. Каспаров.Ru. Интернет-газета Гарри Каспарова
  48. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... RTL, 14.05.2003, 57, KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 286, 13.01.2003
  49. KGB viis vabalt toimikud ära
  50. Riigikogu Uurimiskomisjoni moodustamine endise Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks, 16. jaanuari 2001
  51. Endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamise lõpparuanne I OSA, Eesti Päevaleht 10. aprill 2002
  52. Endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamise lõpparuanne II OSA, Eesti Päevaleht 10. aprill 2002
  53. Endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse lõpetamise lõpparuanne III OSA, Eesti Päevaleht 10. aprill 2002
  54. Остановите расправы!