Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond

Allikas: Vikipeedia
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond
NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem
Asutatud 1978
Tegevuse lõpetanud 1991
Peakorter Tallinn
Asukoht Pagari tänav 1
Tegevuspiirkond Eesti NSV
Juhtkond ENSV RJK esimees
Emaorganisatsioon NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus aastail 1978–1991.

5. osakonna ülesanne oli kontroll tsiviilelanikkonna meelsuse üle ning võitlus nn ideoloogilise diversiooniga (dissidendid ja teisitimõtlejad). Osakonna töö oli jaotatud jaoskondadeks, mille töötajad tegelesid oma "liinis" ja segmendis võitlusega "ideoloogiliste diversioonidega".

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee "ideoloogilise diversiooniga" võitluseks määratud spetsialiseeritud struktuuriüksuste loomise aluseks oli RJK esimehe Juri Andropovi poolt (45 päeva pärast RJK esimeheks määramist) 3. juulil 1967 NLKP KK-le tehtud esildis, milles ta teavitas NSV Liidu kõrgemat poliitilist juhtkonda:

„Meile võõra ideoloogia mõjul on mõningasel osal poliitiliselt mitteküpsetel nõukogude kodanikel, eriti intelligentsi ja noorukite seas, kujunenud apoliitlised ja nihilistlikud meeleolud, mida võivad ära kasutada mitte ainult väljaselgitatud nõukogudevastased elemendid, vaid ka poliitilised lobasuud ja demagoogid, tõugates neid inimesi poliitiliselt kahjulikele tegudele.“

17. juuli 1967 kinnitas NLKP KK Poliitbüroo J. Andropovi ettepaneku ning otsustas:

„«Moodustada NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitees iseseisev (viies) valitsus, vastase ideoloogiliste diversioonide vastase vastuluurealase töö organiseerimiseks. Vabariiklikes RJK-des, kraides ja oblastivalitsustes aga luua vastavad viiendad valitsused-osakonnad-jaoskonnad...»“

NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruse ja NSV Liidu MN ja Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe Juri Andropovi määrusega nr 0096 25. juulil 1967 loodud 5. valitsuse põhiülesanded olid:

  • töö organiseerimine protsesside ja nähtuste uurimisel, mida võidakse kasutada vaenlase poolt ideoloogiliste diversioonide läbiviiimisel;
  • nõukogudevastase, natsionalistliku ja kirikliku-sektantliku tegevuse väljaselgitamine ja tõkestamine, samuti koostöös NSV Liidu Avaliku Korra Kaitse Ministeeriumiga avalike rahutuste ärahoidmine;
  • koostöös Esimese Peavalitsusega välismaiste teabehankeorganisatsioonide, välismaiste ideoloogiakeskuste, nõukogudevastaste emigrandikeskuste ja natsionalistlike organisatsioonide läbitöötlus;
  • vastuluurealase töö organiseerimine NSV Liidus õppivate välismaiste üliõpilaste, välisdelegatsioonide ja kultuuri- ning loomekollektiivide seas, kes sõidavad NSV Liitu Kultuuriministeeriumi liinis.

Ideoloogiline diversioon oli RJK esimehe Juri Andropovi sõnastuses järgmine: "Ideoloogine diversioon toimub valdkonnas, mis hõlmab poliitilist, filosoofilist, õiguslikku, kõlbluslikke, esteetilisi, religioosseid ja muid vaateid ja ideid, st ideoloogia valdkonnas… Seda eristab ka see, et ta toimub meie ajal mitte hariliku propagandaaparaadiga, vaid spetsiaalselt organiseeritud teenistustega. Need teenistused ... panevad põhilise rõhu spetsiaalsetele diversiooni- ja õõnestusvahenditele[1]".

Pärast 1977. aastal uue NSV Liidu Konstitutsiooni vastuvõtmist muudeti 5. juulist 1978 seni NSV Liidu Ministrite Nõukogule allunud Riikliku Julgeoleku Komitee alluvust ning edaspidi allus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee läbi Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe (kes oli ka Poliitbüroo liige) NSV Liidu kõrgeimale poliitilisele võimuorganile NLKP KK Poliitbüroole.

5. osakond nimetati 1990. aastal ümber Z-osakonnaks (Konstitutsioonilise korra kaitse osakond).

Organisatsiooniliselt allus Eesti NSV RJK 5. osakond Eesti NSV RJK-le, oma tegevuses aga oli operatiivalluvus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viiendale Valitsusele.

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus

Juhid ja struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

5. osakonna ülem[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]

Tööliin: emigrandid, ideoloogiline luure välismaal,

2. jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]

Tööliin: loovintelligents,

3. jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]

Tööliin: ?,

4. jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]

Tööliin: ?,

5. jaoskond[muuda | muuda lähteteksti]

Tööliin: akadeemiline intelligents, üliõpilased,

Ülikoolide ja üliõpilaste poliitilise meelsuse üle järelevalvet teostanud kuraatorid:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. АНДРОПОВ Ю. В. Избр. речи и статьи. М. 1979, с. 279 — 298
  2. Jaak Pihlau, Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad I, Tuna, 2003 nr. 1, lk 91
  3. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 929
  4. Endine kaitseminister: kunagi pole mind kuskil nii sõimatud kui kallil kodumaal, ekspress.delfi.ee, 17.02.2018
  5. Küüdihingus ERR-is: nüüd ☘ 30 aastat varem, isekiri.blogspot.com, 23. APRILL 2018
  6. 27.11.1997. a. teadaanne nr. 137
  7. 19.02.2004. a teadaanne nr 525
  8. Kaitsepolitsei amet (9. jaanuar 2002). "Endise NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud isikute kohta koostatud kaitsepolitseiameti teadaanne". Riigi Teataja.
  9. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite...teadaanne nr 782
  10. 22.01.2004. a teadaanne nr 666
  11. 22.01.2004. a teadaanne nr 491
  12. 12,0 12,1 Jaak Pihlau, Eestlaste põgenemised Läände: ärahõppajad, Tuna, 2003-1
  13. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 738, 28.01.2003
  14. Heimar Lenk, Ekspress suundus läände, Õhtuleht, 23. juuli 1998
  15. JÜRI LEESMENT: Isiklikud toimikud ja KGB, Eesti Päevaleht, 10. aprill 2002
  16. Valdur Ohmann, Liisa Tagel, KGBlane, kelle hammaste vahel olid Arvo Pärt, Jaak Joala, Heinz Valk ja paljud teised, Postimees, 15. november 2015