Eesti NSV Prokuratuur
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
.jpg) Tallinn, pangahoone Wismari 7, 1869, 1914 | |
| Lühend | ENSV Prokuratuur |
|---|---|
| Asutatud | 1940 |
| Eesmärk | riikliku süüdistuse esitamine ja seaduste täitmise järelevalve |
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Mitšurini tänav, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
| Eesti NSV prokurör |
Kaarel Paas (1940–1959) Valter Raudsalu (1959–1970) Karl Kimmel (1970–1987) Leo Urge (1987–) |
| Emaorganisatsioon | NSV Liidu Prokuratuur |
Eesti NSV Prokuratuur oli aastatel 1940–1990 tegutsenud Eesti NSV valitsusasutus, mis allus NSV Liidu Prokuratuurile.
NSV Liidu konstitutsiooni § 164 kohaselt oli NSV Liidu ja Eesti NSV Prokuratuuri, NSV Liidu peaprokuröri ja temale alluvatele prokuröride ülesandeks: "Kõrgeim järelevalve seaduste täpse ja ühetaolise täitmise üle kõigi ministeeriumide, riiklike komiteede ja keskasutuste, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide, kohalike rahvasaadikute nõukogude täitvate ja korraldavate organite, kolhooside, kooperatiivsete ja muude ühiskondlike organisatsioonide, ametisikute, samuti kodanike poolt".
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 27. augusti otsusega «Eesti Vabariigi Prokuratuuri lahutamise kohta NSV Liidu Prokuratuurist» moodustati Eesti Vabariigi Prokuratuur.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV Prokuratuur moodustati 1940. aastal pärast Eesti Riigikohtu, Kohtukoja ja ringkonnakohtute juures olevate prokuratuuride likvideerimist 23. oktoobril 1940. Eesti NSV prokuratuuride organisatsioon jagunes 11 maakonna- ja 4 linnaprokuratuuriks, vastavalt algsele Eesti NSV haldusjaotusele. Eesti NSV prokuröriks nimetati Kaarel Paas ja tema asetäitja, Eesti NSV aseprokurör eriasjades Sergei Nikiforov[1].
Balti Sõjaväeringkonna Sõjaväe Prokuratuur asus 1940. aastal Riias. Tallinnas asus Eesti NSV Prokuratuuri eriosakond, kus tegutses prokuröri abi eriasjade alal[2] Eriasjade prokurörid SARKi pädevuses olnud asjades olid Leonid Legostajev, Ivan Isajev, Rudolf Valter, Ivan Hütt, Karl Parik. NSV Liidu SARKi vägede prokurör A. Palkin.
Eesti NSV sõjaprokurör Grigorev, Eesti NSV raudteeprokurör Rudolf Sarin ja aseraudteeprokurör Valter Raudsalu.
1941. aastal moodustati Eesti NSV Prokuratuuri organisatsioon: Eriosakond, ülem Nikolai Kuzminov; Järelevalve osakond; Üldjärelevalve osakond, ülem Karl Treier; Kriminaalkohtu osakond, ülem Ivan Viideman (Viedeman); Tsiviilkohtu osakond, ülem Johannes Mardi; TT Miilitsaorganite järelevalve osakond, ülem Aleksandr Osipov; Kaadrite osakond, ülem Friedrich Vainküla; Erisektor, ülem Vassili Redikson; Administratiiv-finantsosakond, ülem Osvald Raasik. Süüdistusosakonna ülem Ernst Udras[3].
Tallinna linna prokurör Aleksander Lauga, aseprokurör Štšukin, Tartu linna prokurör Juhan Neumann, aseprokurör Ivan Shamorokov (Shamorikov), Narva linna prokurör August Neudov, aseprokurör Vasili Uspekhov, Pärnu linna prokurör August Juhkam[4].
1945. aastaks oli kujunenud Eesti NSV Prokuratuuri organisatsioon: Eriosakond, Üldjärelevalve osakond, Jälituse osakond, Kriminaalkohtu osakond, Tsiviilkohtu osakond, Miilitsaorganite järelevalve osakond, Vanglate järelevalve osakond, Kaebuste osakond, Kaadrite osakond, Administratiiv-finantsosakond, Kontrolli-inspektsiooni grupp, Erisektor, Sekretariaat.
1959. aastal määrati Eesti NSV prokuröriks Valter Raudsalu ja Eesti NSV prokuröri asetäitjaks Karl Kimmel.
1961. aastaks oli kujunenud Eesti NSV Prokuratuuri organisatsioon: üldjärelevalve osakond, organisatsioonilis-kontrolli osakond, uurimisvalitsus, kohtutes kriminaalasjade arutamise järelevalve osakond, kohtutes tsiviilasjade arutamise järelevalve osakond, alaealiste kohta käivate seaduste täitmise järelevalve osakond, kinnipidamiskohtade järelevalve osakond, Eesti NSV prokuröri vanemabid ja abid (sh Eesti NSV prokuröri abi riikliku julgeoleku organite uurimise järelevalve alal Ernst Udras 1962–1969), kaadrite osakond, esimene osakond, rahandus- ja majandusosakond, kantselei.
1970. aastal määrati Eesti NSV prokuröriks Karl Kimmeli, 1987. aastal määrati Eesti NSV prokuröriks Leo Urge.
1984. aastaks oli kujunenud Eesti NSV Prokuratuuri organisatsioon: Organisatsioonilis-kontrolli osakond, Üldjärelevalve osakond, Uurimisvalitsus, Eriti tähtsate asjade uurijad, Siseasjade organite järelevalve osakond, Kriminaalkohtu osakond, Tsiviilkohtu osakond, Alaealiste järelevalve osakond, Prokuröri vanemabid, Personaliteenistus, Esimene osakond, Kantselei, Finants-majandusosakond.
1991. aastaks oli kujunenud Eesti NSV Prokuratuuri organisatsioon: Organiseerimis- ja kontrolliosakond, Üldjärelevalveosakond: a) majandustegevuse ja looduskasutuse seaduslikkuse järelevalve osakond; b) sotsiaalsfääris ja administratiivtegevuses seaduslikkuse järelevalve osakond, Eeluurimise ja juurdluse järelevalve osakond, Uurimisosakond, Kohtutes kriminaalasjade arutamise järelevalve osakond, Kohtutes tsiviilasjade arutamise järelevalve osakond, Kaadriosakond, Kantselei, Esimene osakond, Planeerimise, finantseerimise ja materiaal-tehnilise varustuse osakond.
NSV Liidu territoriaalsete prokuratuuriorganite süsteem, kogu NSV Liidus oli neljalüliline.
- Esimeseks, kõige madalamaks ja peamiseks lüliks on rajooni- ja linnaprokuratuurid. Rajooniprokuratuurid moodustati maarajoonides ja rajoonilise jaotusega linnades (näiteks Võru Rajooni Prokuratuur ja Tallinna Linna Mererajooni Prokuratuur). Linnaprokuratuurid kui esimese lüli prokuratuurid moodustati liiduvabariikide vabariikliku alluvusega linnades (näiteks Tartu Linna Prokuratuur). Rajoonilise alluvusega linna teenindas vastava rajooni prokuratuur (näiteks Võru linna Võru Rajooni Prokuratuur).
- Prokuratuuriorganite süsteemi teise lüli moodustasid autonoomsete vabariikide, kraide ja oblastite prokuratuurid ning oblastiprokuratuuride õigustega tegutsevad linnade prokuratuurid (näiteks Leningradi Linnaprokuratuur, kes oli teiseks lüliks Leningradi linnarajoonide prokuratuuridele). Esimese ja teise lüli vahepealses seisundis olid linnaprokuratuurid nendes linnades, kus on moodustatud ka rajoonide prokuratuurid ning linnaprokuratuuril ei olnud oblastiprokuratuuri õigusi (näiteks Tallinna Linna Prokuratuur).
- Prokuratuuriorganite süsteemi kolmandaks lüliks on liiduvabariikide prokuratuurid, kuid vaid nendes vabariikides, kus esines oblastiline või sellele vastav jaotus. Eesti NSV-s oli prokuratuuriorganite süsteem kahelüliline (esimene lüli — rajoonide ja linnade prokuratuurid, teine lüli — liiduvabariigi prokuratuur
- NSV Liidu prokuratuuriorganite süsteemi kõrgeimaks lüliks oli NSV Liidu Prokuratuur, kes oli kogu prokurörisüsteemi eesotsas.
Eesti NSV prokuratuuriorganite süsteem[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti NSV Prokuratuur
- Tallinna Linna Prokuratuur ja Lenini rajooni Prokuratuur, Mere rajooni Prokuratuur, Kalinini rajooni Prokuratuur, Tallinna Linna Oktoobri rajooni Prokuratuur
- Tartu Linna Prokuratuur, Pärnu Linna Prokuratuur, Kohtla-Järve Linna Prokuratuur, Narva Linna Prokuratuur, Sillamäe Linna Prokuratuur[viide?]
- Haapsalu Rajooni Prokuratuur, Harju Rajooni Prokuratuur, Hiiumaa Rajooni Prokuratuur, Jõgeva Rajooni Prokuratuur, Kingissepa Rajooni Prokuratuur, Kohtla-Järve Rajooni Prokuratuur, Pärnu Rajooni Prokuratuur, Rakvere Rajooni Prokuratuur, Rapla Rajooni Prokuratuur, Paide Rajooni Prokuratuur, Põlva Rajooni Prokuratuur, Tartu Rajooni Prokuratuur, Valga Rajooni Prokuratuur, Viljandi Rajooni Prokuratuur, Võru Rajooni Prokuratuur[5].
Eesti NSV Prokuratuuri uurimisalluvus[muuda | muuda lähteteksti]
Vastavalt Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi § 105-1 Uurimisalluvusest, kuulusid Eesti NSV Prokuratuuri uurijate uurimisalluvusse Eesti NSV kriminaalkoodeksi §-des 69, 72, 75, 75-1, 78, 79, 80, 83, 98-1, 100, 101, 102, 103, 104, 105, 106, 115, 116, 117, 120, 123, 125, 126, 127, 129 lg 2, 131, 132, 133, 134, 135, 136, 137, 138, 147, 147-1, 161, 162, 163, 164, 165, 166, 167, 168, 169, 170, 171, 174, 182, 183, 1884, 184-1, 190, 191, 192, 193, 194, 201-1, 202, 206, 211, 213, 214, 215, 216, 217, 218, 219, 220, 221, 222, 223, 224, 225, 226, 227, 228, 229, 230, 231, 232, 233, 234 lg 4 ja 5, 235, 236, 237, 238, 239, 240, 241, 242, 243, 244 sedastatud ja kõigis kuritegudes, mis oli toime pandud alaealiste poolt, kuritegude eeluurimine. Eesti NSV kriminaalkoodeksi §-des 84, 85, 88, 89, 90, 91, 94 lg2, 96, 97, 98, 99, 107, 108, 109, 110, 111, 114, 118, 119, 121, 122, 124, 128, 139, 140, 141, 142, 143, 144, 145, 146, 146-1, 148 lg2, 150, 151, 152, 153, 154, 158, 159, 176, 177, 185, 186, 196, 197, 198, 199, 200, 201, 203, 204, 205, 205.1, 207, 208, 209, 210 kuriteoasjades teostasid eeluurimist ühiskondliku korra kaitse ja hiljem Eesti NSV Siseministeeriumi organite uurijad[6].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "I etapp – Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2013. Vaadatud 20. oktoobril 2019.
- ↑ Balti Sõjaväeringkonna Sõjaväe Prokuratuur (1940 - 1941, 1944 - 1956), The National Archives of Estonia.
- ↑ Olev Liivik, Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 319-320
- ↑ "SOVIETISATION OF THE ESTONIAN COURT SYSTEM. STAFF OF THE PROSECUTOR'S OFFICE OF THE ESSR ON 7 APRIL 1941" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. november 2019. Vaadatud 3. novembril 2019.
- ↑ Kalle Nigola, Prokuratuur NSV Liidus, Tartu Ülikool 1990, Õppevahend õigusteaduskonna üliõpilastele, lk 40–41
- ↑ Art. 121 Eesti NSV Presiidiumi seadlus "Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi" muutmise ja täiendamise kohta. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, nr 20, 7. mai 1966
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kalle Nigola, Prokuratuur NSV Liidus, Tartu Ülikool 1990, Õppevahend õigusteaduskonna üliõpilastele
- Eesti NSV Prokuratuur (1940-1941, 1944-1992), The National Archives of Estonia