Andrus Öövel

Allikas: Vikipeedia
Andrus Öövel kaitseministrina 1999. aastal

Andrus Öövel (sündinud 17. oktoobril 1957 Tallinnas) oli Balti keti peakorraldaja, Eesti Kodukaitse looja, taasiseseisvunud Eesti piirivalve ülesehitaja, endine Piirivalveameti peadirektor ja hilisem kaitseminister. Praegu töötab rahvusvahelise julgeolekunõustajana Genfis.Eesti Riigivapi teenetemärgi kavaler.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas aastal 1976 Hugo Treffneri Gümnaasiumi[1] ja aastal 1985 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Riigimehena[muuda | muuda lähteteksti]

Andrus Öövel oli Rahvarinde liikmena 1989. aasta juulis ja augustis Balti keti korralduskomitee juht Eestis[2], valmistades ette Eests enam kui 400 000 inimese osalusel toimunud suurdemonstartsiooni trassivaliku, logistika ja turvalisuse.

Kui Interrinne 15. mail 1990 Toompea lossi ründas, oli Andrus Öövlil Eestimaa Rahvarinde turvateenistuse juhina keskne konflikti rahumeelsel lahendamisel ja intriteToompealt minema eskortimisel. Kuna avaliku korra tagamisel enam nõukogude miilitsat usaldada ei saanud, siis moodustati Öövli juhtiisel järgmisel päeval Eesti Kodukaitse[3], mille staabiülem oli ta aastatel 1990–1993.

Iseseisvumise suunas liikuva Eesti valitsuse eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus ja alustasid tööd majanduspiiri kontrollpunktid. Piiri valvamine algas Kodukaitse ja Kaitseliidu rühmade abil vabatahtlikkuse alusel formeeritud isikkoosseisuga ning piirivalvuri professiooni kujundamine toimus paralleelselt piirivalveteenistuse arenguga[4].

Eesti riiklik Piirikaitseamet moodustati valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevad-suvel ründas ja rüüstas Riia OMON korduvalt Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte sarnaselt Leedus ja Lätis toimunuga. Rünnakud kulmineerusid 9. juuli hilisõhtul toimunud pommiplahvatusega kodukaitse ja piirikaitseameti majas Toompeal[5]. Andrus Öövel oli Eesti Piirivalveameti peadirektor 1993. aasta juunini.

Andrus Öövel valiti 1995. aasta märtsis VIII Riigikogu liikmeks Valimisliidust Koonderakond ja Maarahva Ühendus, valimistel sai isikumandaadi (1098 häält). Aprillist 1995 aprillini 1999 kuulus ta Tiit Vähi valitsusse olles kaitseminister.

1999. aastal läks Suurbritanniasse end täiendama Inglise kuninglikku sõjaakadeemiasse. Pärast lõpetamist elab Šveitsis ja töötab selle riigi organisatsioonis Geneva Centre for the Democratic Control of Armed Forces (DCAF)[6][7], mille egiidi all nõustab Balkani maade ja Kesk-Aasia riikide piirivalvete ülesehitamist.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Andrus Öövel lõpetas aastal 1976 Hugo Treffneri Gümnaasiumi[8] ja aastal 1985 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Inglise kuninglik sõjaakadeemia (Cranfieldi ülikoolis (Royal Military College of Science 1999–2000)), Genfi julgeolekupoliitika instituut 2001. a[9].


Sportlasena[muuda | muuda lähteteksti]

Andrus Öövel on Eesti 24-kordne Eesti meister aerutamises aastatel 1974–1984: 10 korda ühesüstal, 11 korda kahesüstal ja 3 korda neljasüstal. Meistersportlane aastast 1978, suurmeister aastast 1979 [10]. Ta on töötanud ka Eesti Olümpiakomitees aastatel 1989–1990.

Hilisem hobi on mägironimine, on osalenud õemees Tõivo Sarmeti mägiekspeditsioonidega Himaalajas Broad Peak mäele (2001) ja Alaskal Ameerika kõrgeimale mäele McKinleyle.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Andrus Öövel tütre ja pojaga Pika Hermanni tornis (2014.a.)

Andrus Öövli isa on tuntud sporditegelane ja vabatahtliku piirikaitse esmaseid organiseerijaid Voldemar Öövel.

Andrus Öövel oli aastatel 1987–2005 abielus Anu Öövliga, neil on ühine poeg Norman ja kasupoeg Martin.

2004. aastast on Andrus Öövli elukaaslane ungarlanna Beata Varga, kellega on neil ühised lapsed Johanna Õnnemaria ja Arho Andor.


Autasud[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Enn Tupp
Eesti kaitseminister
19951999
Järgnev:
Jüri Luik