Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus, mis teostas alates 1947. aasta jaanuarist Eestis sovetivõimuvastase metsavendluse ehk relvastatud "poliitilise banditismi" vastast võitlust.
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Osakond 2N asus Eesti NSV RJM haldusalas, kuid allus oma tegevuses NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. Peavalitsusele, mille tegevuse peasuunaks oli vastuluure[1].
Juhtkond ja organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
- Osakonna 2-N ülem, Grigori Živaga, Dmitri Taevere (1948-1950), Ivan Peregontsev, Aleksei Gavrilov (1951-1953) [2]
- Osakonna 2-N ülema asetäitja, Vassili Zagrebalov (–1951)[3]; Vassili Beljajev (11.1946 – 02.1952); Igor Andrejev (2.01.1952 – 16.06.1953)
Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Osakond 2N koosnes Tallinnas ENSV RJM asuvatest keskosakondadest ja maakonnajaoskondadest. 1947. aasta suvel liideti RJM 2N osakonna koosseisu ka senini Eesti NSV SM allunud Eesti NSV SM Banditismivastase võitluse osakonna 154 töötajat ning kohalikest sovetiaktivistidest moodustatud maapiirkondades asuvad hävituspataljoni 276 palgalist liiget.
- ENSV RJM 2-N osakonna 1. jaoskond,
- ülem Mihhail Filimonov (jaanuar 1946 – mai 1948); Sergei Kisseljov (juuni 1950 – juuli 1952); Igor Andrejev (1.02.1951 – 2.01.1952);
- ENSV RJM 2-N osakonna 2. jaoskond,
- ENSV RJM 2-N osakonna 3. jaoskond,
- ülem Igor Andrejev (18.04.1949 – 1.02.1951)
- ENSV RJM 2-N osakonna 4. jaoskond,
- ülem Genrih Andrussov (jaanuar 1947 – juuni 1950)
- Spetsiaalne Erijaoskond SEJ (SOO (Spetsialnoje Operativnoje Otdelenie)), mida aastatel 1951–1956 kasutati Inglise luure MI-6 vastastes luuremängudes (legendeerijärgne metsavendade gruppide tegevus Eesti NSV-s),
- ülem Elmar Vertman
- ülema asetäitja Elmar Vertman (detsember 1948 – august 1950)
Eesti NSV tegutsesid 4 linna- ja 13 RJM maakonnaosakonda, mille juures asusid ka 2-N jaoskonnad:
RJM ja SM tööjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
„"Seoses SM [banditismivastase võitluse osakonna] ja maakonnaosakondade banditismivastase võitluse jaoskondade üleminekuga Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi alluvusse ja banditismivastse võitluse operatiiv-agentuurtöö õigeks korraldamiseks, sätestada, et RJM osakond, RJM maakonnaosakonnad ja maakondade BVV jaoskonnad teostavad agentuur-operatiivtööd kogu ENSV territooriumil /linnades ja maarajoonides/ ja nende töö peasuunaks on [võitlus] poliitilise banditismiga.[...]
- Juhtudel, kui agentuurtöötluse käigus, kinnipeetud kurjategijate osas läbiviidud uurimise või kuritegude juurdlusel selgub, et asi ei ole poliitilise banditismi värvinguga, antakse juurdlusmaterjalid ja kinnipeetud kurjategijad organi ülema sanktsiooniga üle SM maakonnaosakonnale, millise funktsiooniks on võitlus kriminaalse banditismiga.[...].“
– ENSV julgeolekuministri Boris Kummi direktiiv 25. märtsist 1947. a.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Peeter Väljas, MÕNINGATEST JULGEOLEKUORGANITE MATERJALIDEGA SEONDUVATEST ALLIKAKRIITILISTEST PROBLEEMIDEST, www.okupatsioon.ee, (vaadatud 16. september 2011)
- ↑ Virkko Lepassalu, Agent Põlv pelgab koputust[alaline kõdulink], Maaleht, 25. jaanuar 2001
- ↑ Saika punkrilahing,
- ↑ Tiit Noormets, “Kättemaksu tund läheneb – hangunud verele ülesklopsitud röövriik hävib!”[alaline kõdulink], Tuna 2006 nr. 2
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Valdur Ohmann, Eesti NSV Siseministeeriumi struktuur ja kaadrid 1953–1954, Tuna, 2001 nr.1, lk 82–89
- Pearu Kuusk, Eesti NSV Siseministeeriumi/Eesti NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi Banditismivastase Võitluse Osakond (1944–1947), Tartu Ülikool, 2005
- Pearu Kuusk, Nõukogude võimu lahingud Eesti vastupanuliikumisega, Tartu Ülikool, 2006