Dmitri Taevere
Dmitri Taevere (5 jaanuar 1905 Peterburi –?) oli nõukogude julgeolekutöötaja, kes juhtis okupeeritud Eestis vastupanuliikumise lämmatamist ja võttis juhtivalt osa 1949. aasta märtsiküüditamisest.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Sündis 28. jaanuaril 1905 Peterburis. Ema oli pärit Eestist, ise pidas ennast venelaseks. Ankeedis on Taevere märkinud ära kaks algkooli, millest esimese (1912-1917) ta lõpetas ja teist (1917-1920) mitte. 1921 töötas mõned kuud Krimmi Revolutsioonilise Tribunali komandantuuris. 1922 saadeti Komsomoli poolt õppima J. Marchlewski nimelisse Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikku Ülikooli Petrogradis. ÜK(b)P liige 1926. aastast. Aastast 1928 oli tööl Nõukogude julgeolekus. 1931–1935 töötas piirivalves Jaltas ja Leningradis. 1935. aastal lõpetas Menzhinsky nimelise 3. Piirivalvekooli Moskvas. 1935–1938 NKVD operatiivtöötaja Leningradis. 1939–1940 Karjala-Soome laskurkorpuse NKVD eriosakonna ülema asetäitja. 1940–1941 Leningradi Sõjaväeringkonna NKVD eriosakonna sektori ülem. 1941–1944 Leningradi rinde Neva operatiivgrupi NKVD eriosakonna ülema asetäitja. 1944–1947 Leningradi õhutõrje SMERŠ'i vastuluure osakonna ülema asetäitja ja Leningradi oblasti NKGB/MGB 2. osakonna (vastuluure) ülema asetäitja.
1947. aastal saadeti Eestisse. 1947–1948 Eesti NSV MGB 1. osakonna (välisluure), 1948–1950 Eesti NSV MGB 2N osakonna (võitlus Eesti rahvusliku vastupanuliikumisega) ülem. 1948 oli julgeoleku alampolkovniku aukraadis. Osales 1949. aasta märtsiküüditamises, kui Tallinn-Ülemiste raudteejaama küüditavate pealelaadimisjaama ülem. Autasustati selle eest Punalipu ordeniga. Esines kuirkuulsal EK(b)P KK VIII pleenumil sõnavõtuga, kus nimetas Hans Kruusi "Eesti Nõukogude Liidust lahutamise initsiaatoriks."[1]
1950. aasta suvel suunati tööle Moskvasse ja saadeti kehva tervise tõttu erru. Tema tegevusele Eesti vastupanuliikumise lämmatamisel andis Nõukogude julgeoleku juhtkond positiivse hinnangu.[2]
Kirjutanud raamatu "Agoonia" metsavendadest (eestikeelne tõlge ilmus Tallinnas 1979).[3]