Lydia Auster

Lydia Auster (30. mai 1912 Petropavlovsk – 3. aprill 1993 Tallinn) oli eesti helilooja.

Elulugu

Lydia Austeri ema Marie (1887–1926) ja isa Martin (1873–1920) abiellusid Moskvas. Pärast isa surma kolis Lydia 1921. aastal Eestisse Pärnusse, kust olid pärit tema esivanemad. Aastatel 1925–1927 viibis ta Petropavlovskis ema ja tolle uue mehe juures. Aastatel 1927–1931 õppis Lydia Auster Omski muusikatehnikumis ning seejärel, aastatel 1931–1935, jätkas õpinguid Leningradi konservatooriumis. Alates 1935. aastast täiendas ta end Moskva konservatooriumi Vissarion Šebalini kompositsiooniklassis, lõpetades seal aspirantuuri 1940. aastal.

Kuni 1944. aastani töötas ta Kesk-Aasias, olles aastatel 1941–1943 Ašhabadi filharmoonia töötaja ning 1943–1944 Turkmeenia Raadio muusikasaadete peatoimetaja.

Aastatel 1950–1989 oli Auster NSV Liidu Muusikafondi Eesti Vabariikliku Osakonna (EMF) esimees. Ta kuulus ka Eesti Heliloojate Liidu juhatusse ning osales mitmes ühiskondlikus organisatsioonis, sealhulgas sõprusühingu "NSVL – Tšehhoslovakkia" Eesti osakonna ning vabariikliku sõjaväešefluskomisjoni tegevuses. Aastatel 1949–1967 oli ta ajalehe Sirp ja Vasar toimetuskolleegiumi liige. Kommunistlikku parteisse NLKP astus Auster 1955. aastal.

Aastatel 1948–1984 töötas ta Eesti NSV Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee muusikajuhina, olles sisuliselt Eesti Raadio kunstiline juht.

Lydia Austeri töökaaslased raadios olid Eino Tamberg, Arvo Pärt, Lepo Sumera, Jaan Rääts, Jaan Koha, Heino Jürisalu ja teised. Ta oli suvila Harjumaal Laulasmaal Helikülas, kus Lydia Austeri naabriteks olid heliloojad Els Aarne ja Ester Mägi ning koorijuht Heino Kaljuste.

Tunnustus

• 1957 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
• 1984 – Eesti NSV rahvakunstnik

Looming

Ta on kirjutanud koori-, laste-, soolo- ja rahvalikke laule. Samuti keelpillikvartette, lavamuusikat, klaveripalu.

Muusikalised lavateosed

• Ballett "Tiina". Esietendus Estonias 1955. aastal. Aluseks August Kitzbergi "Libahunt".
• Ballett "Romeo, Julia ja pimedus", põhineb samanimelisel Tšehhoslovakkia filmil.
• Lasteballetid "Põhjamaa unenägu" (1960) ja "Bambi" (1987).
• Koreograafiline stseen "Öine rehepeks", novellooper "Maihommik", esietendus Vanemuises 1970.
• Muusika koreograafilistele piltidele "Seened" ja "Sõbrataride tants" (1961).

Vokaal-sümfooniline muusika

• Kantaadid "Rahuhommik" (1975) ja "Igavene elu" (1984).

Sümfooniline muusika

• Sümfoniett (1938)
• "Neli vene rahvaviisi" (1940)
• Avamäng "Pidulik avamäng" (1946)
• Avamäng "Eestimaa" (1946)
• Avamäng "Au Nõukogude Eestile" (1950)
• Klaverikontsert (1952)
• Sümfooniline tants "Heinad kokku" (1984)
• Noorte klaverikontsert "Laste mängud" (1988)

Koorimuusika

• 15 laulu laste-, meeste- ja segakoorile eesti ja vene keeles.

Instrumentaal-kammermuusika

• Neli pala puhkpillikvintetile (1983)
• Prelüüd ja fuuga (1936)
• Süit kahele klaverile (1947)
• Kevadprelüüdid (1950)
• Klarnetisonaat nr 1 (1988)
• Klarnetisonaat nr 2 (1993). Viimane helitöö, mille pühendas oma klarnetistist abikaasale Nikolai Peitšile.

Vokaalkammermuusika

• Soololaulutsüklid
• 11 romanssi
• 6 eesti rahvalaulu
• 19 laulu eesti ja vene keeles

Näidendimuusika

• A. Simukovi "Võluiva" (1947)
• G. Vladõtšina ja O. Netšajeva "Imekaunis Vassilissa" (1947)
• N. Gerneti "Aladdini imelamp" (1948)
• T. Kovalevskaja "Metsamuinasjutt"

Viited

• ¹ ENE 1. köide A-Dyn. 1968.
• 2 Aumere, Helga. "Lydia Auster". Eesti Muusika Infokeskus, 2003.
• ³ Elulugu Eesti Muusika Infokeskuses.
• ⁴ Aumere, Helga. "Lydia Auster". Eesti Muusika Infokeskus, 2003.
• ⁵ Elulugu Eesti Muusika Infokeskuses.
• ⁶ Aumere, Helga. "Lydia Auster". Eesti Muusika Infokeskus, 2003.
• ⁷ Eesti muusika biograafiline leksikon. Valgus. 1990.

Välislingid

• Ada Kuuseoks, "Lydia Auster – üks väärikaid nimesid Eesti naisheliloojate tsunftist", Muusika 5/2018 (Digar)