Evi Pihlak
Evi Pihlak (11. märts 1928 Tallinn – 6. mai 1993 Tallinn) oli eesti kunstiajaloolane ja –kriitik.
Vedurijuhi tütar. Lõpetas 1948 Tallinna 1. Töölisnoorte Keskkooli, õppis 1948–1950 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis lavakujundust, lõpetas 1957 Leningradi I. Repini nim Kunstiinstituudi kunstiteooria ja –ajaloo erialal, kunstiteaduse kandidaat (1968, TÜ), väitekiri "Nikolai Triik 1884–1940: looming ja ühiskondlik tegevus".
Oli 1957–1961 Eesti NSV Riikliku Kunstimuuseumi ja 1961–1972 Ajaloo Instituudi teadur, 1972–1983 ERKI kunstiajaloo dotsendi kt.
Ta uuris 20. sajandi eesti maalikunsti, eriti kunstikooli "Pallas" ümber koondunud kunstnikke. Käsitles ka lavakujunduse ajalugu ja üldist kunstiajalugu. Avaldas töid kunstiajaloost ja monograafiaid eesti kunstnikest. Oli üks kolmeköitelise "Eesti kunsti ajaloo" põhiautoreid. 1960.–1980. aastail tegutses aktiivse kriitikuna. Umbes 20 teadustööd.
Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]
- Kristjan Raua preemia (1978, "Eesti kunsti ajalugu" ja 1980, monograafia "Konrad Mägi")
- Nõukogude Eesti preemia (1980).
- Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1988).
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- Roman Nyman. Tln, 1956;
- Natalie Mei. Tln, 1962;
- Teatridekoratsioon. Tln, 1965;
- Evi Tihemets. Tln, 1969;
- Aleksander Vardi. Tln, 1977;
- Madalmaade maalikunst 15.–17. sajandini (kaasautorid Aino Kartna, Mai Lumiste). Tln, 1978;
- Eesti kunsti ajalugu (kaasautor). 1. kd Tln, 1975, 1977; 2. kd Tln, 1970;
- Konrad Mägi. Tln, 1979;
- Eesti maal. Tln, 1982;
- Nikolai Triik inimese kujutajana. Tln, 1985;
- Malle Leis. Tln, 1988; Über die Entwicklungsprobleme der estnischen Kunst zu Angfang dieses Jahrhunderts. // Homburger Gespräch. 1988 und 1989. Bad Homburg. Heft 12. Kiel, 1990.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Raul Juursoo "Evi Pihlak" Rmt: "Eesti Teaduse Biograafiline leksikon" III kd
- Eesti entsüklopeedia 14, lk 370
- EKABL, lk 383
