Evi Pihlak

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Evi Pihlak (11. märts 1928 Tallinn6. mai 1993 Tallinn) oli eesti kunstiajaloolane ja –kriitik.

Vedurijuhi tütar. Lõpetas 1948 Tallinna 1. Töölisnoorte Keskkooli, õppis 1948–1950 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis lavakujundust, lõpetas 1957 Leningradi I. Repini nim Kunstiinstituudi kunstiteooria ja –ajaloo erialal, kunstiteaduse kandidaat (1968, TÜ), väitekiri "Nikolai Triik 1884–1940: looming ja ühiskondlik tegevus".

Oli 1957–1961 Eesti NSV Riikliku Kunstimuuseumi ja 1961–1972 Ajaloo Instituudi teadur, 1972–1983 ERKI kunstiajaloo dotsendi kt.

Ta uuris 20. sajandi eesti maalikunsti, eriti kunstikooli "Pallas" ümber koondunud kunstnikke. Käsitles ka lavakujunduse ajalugu ja üldist kunstiajalugu. Avaldas töid kunstiajaloost ja monograafiaid eesti kunstnikest. Oli üks kolmeköitelise "Eesti kunsti ajaloo" põhiautoreid. 1960.–1980. aastail tegutses aktiivse kriitikuna. Umbes 20 teadustööd.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Roman Nyman. Tln, 1956;
  • Natalie Mei. Tln, 1962;
  • Teatridekoratsioon. Tln, 1965;
  • Evi Tihemets. Tln, 1969;
  • Aleksander Vardi. Tln, 1977;
  • Madalmaade maalikunst 15.–17. sajandini (kaasautorid Aino Kartna, Mai Lumiste). Tln, 1978;
  • Eesti kunsti ajalugu (kaasautor). 1. kd Tln, 1975, 1977; 2. kd Tln, 1970;
  • Konrad Mägi. Tln, 1979;
  • Eesti maal. Tln, 1982;
  • Nikolai Triik inimese kujutajana. Tln, 1985;
  • Malle Leis. Tln, 1988; Über die Entwicklungsprobleme der estnischen Kunst zu Angfang dieses Jahrhunderts. // Homburger Gespräch. 1988 und 1989. Bad Homburg. Heft 12. Kiel, 1990.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]