Bruno Pontecorvo
Bruno Pontecorvo (vene keeles Бруно Максимович Понтекорво; 22. august 1913 Marina di Pisa – 24. september 1993 Dubna, Moskva oblast) oli juudi päritolu Itaalia ja Nõukogude Liidu füüsik.
Bruno Pontecorvo oli pärit ettevõtja perekonnast. 1933. aastal lõpetas ta füüsika alal Rooma Ülikooli ja asus tööle Enrico Fermi laboratooriumis. Alates 1936. aastast töötas Fermi Pariisis Frédéric Joliot-Curie ja Irène Joliot-Curie laboratooriumis. Seal tutvus ta itaalia kommunistlike emigrantidega ja astus Itaalia Kommunistlikku Parteisse. Pavel Sudoplatovi väitel tekkisid ta sel ajal ka kontaktid Nõukogude luurega. 1940–1948 töötas Pontecorvo Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, 1948–1950 Suurbritannias. 31. augustil 1950 lahkus Bruno Pontecorvo koos oma naise ja kolme lapsega salaja Nõukogude Liitu. 1950. aasta septembril lõpus asus ta tööle Teaduste Akadeemia Elektrofüüsika laboratooriumis (mis hiljem nimetati ümber Teaduste Akadeemia Tuumaprobleemide Instituudiks). 1958. aastal valiti ta Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks, 1964. aastal aga akadeemikuks. 1955. aastal astus Bruno Pontecorvo Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Stalini preemia (1954)
- Tööpunalipu orden (1958, 1962, 1975)
- Lenini preemia (1963)
- Lenini orden (1963, 1973)
- Oktoobrirevolutsiooni orden (1983)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Наш советский итальянский физик Российское атомное сообщество