Soomaa rahvuspark

Soomaa rahvuspark
Soomaa rahvuspark
	Öördi raba
Koordinaadid	58° 26′ 24″ N, 25° 6′ 36″ E
Pindala	398,4 km²
Tüüp	rahvuspark
Moodustatud	1993
Valitseja	Keskkonnaamet

Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis

Soomaa rahvuspark on kaitseala Viljandi- ja Pärnumaal. See on moodustatud 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Rahvuspark (pindalaga 398 km²) koosneb viiest soost. Soomaa jääb Madal-Eestisse, kuid asub Madal- ja Kõrg-Eesti piiril – Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul – Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas.

Nimi Soomaa pärineb akadeemik Teodor Lippmaalt, kes kasutas seda nime Edela- ja Kesk-Eesti piiril asuvate soode kohta.^[1]

Rabad

Soomaa rahvuspargis on viis raba: Valgeraba, Öördi, Riisa, Kikepera ja Kuresoo raba.^[1]

Soomaa põhiosa moodustab Kuresoo, mis on ühtlasi Eesti suurim raba. Kuresoo koosneb kolmest osast: Suitsna, Leetva ja Toonoja rabast.^[1]

Suurvesi

Pikemalt artiklis Soomaa suurvesi

Soomaa tuntumaid vaatamisväärsusi on Soomaa suurvesi (nn viies aastaaeg). Üleujutused tekkivad enamasti kevaditi lume kiire sulamise ja jäämineku ajal. Sakala kõrgustiku lumeveed, mis valguvad Soomaale suuremate jõgede kaudu, ei mahu jõesängidesse ära ning ujutavad madalad tasandikud üle. Üksnes Halliste jõe kaudu pääseb vesi liikvele.^[1]

Floora

Soomaal on peaaegu 540 liiki soontaimi, üle 200 liigi sammaltaimi ja üle 360 liigi seeni. Kaitsealuseid liike on vähemalt 29.^[1]^[2]

Fauna

Soomaal elavad Eesti suurulukeist põdrad, metssead, kitsed, karud, hundid ja ilvesed. Esindatud on ka enamik Eesti väiksemaid metsloomi, sh kobras, kes paisutab üles kraave ja ojasid. Lindudest kohtab Soomaal muu hulgas metsiseid ja tetresid, samuti haruldasi kotkaid, must-toonekurgi ja kakke.^[1] Soomaal on elupaiga leidnud üle 40 liigi imetajaid, umbes 150 linnuliiki, 20 kalaliiki, neli liiki roomajaid, kuus liiki kahepaikseid ning 35 liiki kiile.^[2]