Evald Laasi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Evald Laasi (25. oktoober 1931 Tallinn29. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti ajaloolane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Evald Laasi lõpetas aastal 1955 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Ta kaitses aastal 1967 ajalookandidaadi väitekirja. Ta töötas teadurina aastatel 19611969 ja 19871991 Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, aastatel 19691980 EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudis, aastatel 19801987 Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis[1].

Laasi uuris peamiselt põllumajanduse arengut 20. sajandil. Töötades pikka aega EKP KK Parteiajaloo Instituudis (PAI-s), erines ta teistest tunduvalt oma allikakriitiliste taotluste tõttu. 1960. aastatel sai ta tuntuks kriitikaga Nõukogude Liidu ametliku põllumajandusstatistika kohta, mis moonutas tunduvalt põldude saagikusnäite, eriti võrreldes Eesti Vabariigi ajaga. 1980. aastate lõpus oli Laasi üks aktiivsemaid perestroika-poliitikaga kaasaminejaid ning avaldas suure hulga materjale eestlaste represseerimise ning sundkollektiviseerimise kohta.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Evald Laasi isa oli Eesti Vabariigi ja NSV Liidu sõjaväelane Evald Heinrich Laasi (1907–1976).[2][3][4]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti NSV põllumajanduse kollektiviseerimine. Dokumentide ja materjalide kogumik. Koostanud Evald Laasi, toimetanud Evald Laasi ja Edgar Tõnurist, 665 lk, Eesti Raamat 1978.
  • "Mõnede lünkade täiteks", Sirp ja Vasar, 27. november 1987.
  • Evald Laasi, Vastupanuliikumine Eestis 1944–1949, 123 lk, Nõmm & Co 1992.
  • Evald Laasi, Sissisõjast Eestis 1945-1953. Looming 1989, nr 11,[5] lk. 1519-1527.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 14. köide lk. 219
  2. Sissekanne Ohvitseride andmekogus (vaadatud 14.08.2014)
  3. Jaak Pihlau, Raadiomängud Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel. VIII peatükk “Jungle´i” lõppvaatus (1954–1956), Tuna 2010 nr 3
  4. Täna 50 aastat tagasi: jurist Tarmo Laasi nägemus oma vanaisast Evald Heinrich Laasist ja teistest Briti luurajate koolkonna tegelinskitest sõjaeelses ja -järgses Eestis. KesKus, 30. september 2003.
  5. "Sissisõjast Eestis". Looming, 1989.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]