Charles Dickens
Charles John Huffam Dickens (7. veebruar 1812 Inglismaa Portsmouth Landport – 9. juuni 1870 Gads Hill Place) oli inglise kirjanik, sotsiaalse romaani rajaja ja inglise kriitilise realismi silmapaistvam esindaja.
Sisukord |
Elukäik [muuda]
Charles Dickens sündis 7. veebruaril 1812 sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis John Dickensi pojana. Tema ema oli Elizabeth Dickens (neiupõlvenimi Barrow). Ta oli seitsmelapselise pere vanim laps. [1]
Aastal 1815, kui Charles oli kolmeaastane, kolis perekond elama Londonisse. Seal pandi tema isa võlavanglasse ning kümneaastane Charles asus tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi viksikarpidele silte kleepima. Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadikontoris, ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina.
2. aprillil 1836 abiellus ta ajalehe "Evening Chronicle" toimetaja George Hogarthi tütre Catherine Thomson Hogarthiga. Neil sündis kümme last: Charles, Mary, Kate, Walter, Francis, Alfred, Sydney, Henry, Dora Annie ja Edward. Aasta pärast abiellumist asus Dickens koos oma naisega elama Londoni Holborni linnaossa aadressile Doughty Street 48. Nendega koos elasid seal Charlesi noorem vend Frederick ja Catherine'i 17-aastane õde Mary. Biograafiates kirjutatakse, et Dickens armastas oma naise õde ning et viimane suri südamepuudulikkusesse 7. mail 1837 mehe kätel. [2] [3] Praegusel ajal asub selles majas Charles Dickensi muuseum.
Aastal 1836 asus ta tööle ajakirjas Bentley's Miscellany.
Aastal 1842 käis ta esimest korda Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Teist korda külastas ta USAd 1867. aastal. Aastail 1844–1846 reisis Itaaliasse, Šveitsi ja Pariisi.
Aastal 1858 lõppes Charles Dickensi ja Catherine'i kooselu, mille põhjuseks oli inglise näitlejanna Ellen Ternan[2].
Charles Dickens suri 9. juunil 1870 oma maakodus Kenti krahvkonnas Highamis Gads Hill Place'is. Ta on maetud Westminster Abbeysse.
Looming [muuda]
Kirjanikuna alustas tegevust pseudonüümi Boz all, kirjutades skitse ajalehtedele. Tema esimene raamat, "Bozi visandid", ilmus 1835 ning sisaldas aastail 1833–1835 ajalehtedele kirjutatuid jutte ja tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust.
Aastal 1836 telliti Charles Dickensilt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid. Sellest kujunes välja tema esimene romaan "Picwick-klubi järelejäänud paberid", mis tegi ta maailmakuulsaks. Pärast seda ilmusid Dickensi sotsiaalsed romaanid "Oliver Twisti seiklused" (1837–1839) ja "Nicolas Nickleby elu ja seiklused" (1838–1839).
Pärast reisi USA-sse ilmusid temalt "Ameerika märkmed" ning Ameerika ühiskonda kajastav "Martin Chuzzlewit".
Oma raskeid lapsepõlve- ja nooruspõlveaastaid on Dickens kirjeldanud romaanides "David Copperfield" ja "Väike Dorrit".
Dickensi 1860ndate aastate tuntumad romaanid on "Suured lootused" (1860–1861) ja "Meie ühine sõber" (inglise "Our Mutual Friend"; 1864–1865).
Tema viimane teos, kriminaalromaan "Edwin Droodi mõistatus" (1870), jäi lõpetamata.
Eesti keeles ilmunud teosed [muuda]
- "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (2 osa). Inglise keelest tõlkinud Marta Sillaots. Ilukirjandus ja Kunst 1948; 2. trükk Kupar 1996
- "David Copperfield" (kaheköiteline romaan; 1937. aastal ilmus pealkirja all "David Copperfieldi elulugu I-III"). Tõlkijad Lia Rajandi, Marta Sillaots. Eesti Kirjanduse Selts 1937; 2. trükk Eesti Raamat 1991; 3. trükk kirjastus Eesti Päevaleht 2007
- "Martin Chuzzlewit" (kaheköiteline romaan). Tõlkijad E. Kippasto, Valda Raud. Eesti Riiklik Kirjastus 1963
- "Oliver Twist" (ka "Oliver Twisti seiklused"). Tõlkija Koidu Reim. 2. trükk Eesti Riiklik Kirjastus 1964; 3. trükk Avita 2002; 4. trükk Avita 2006
- "Meie Issanda elu" (lasteraamat). EELK Konsistooriumi kirjastusosakond 1992
- "Suured lootused". Tõlkija Asta Blumenfeld. Eesti Raamat, Tallinn 1997, 504 lk ISBN 9985-651-43-X; 2 trükk: sari Illustreeritud klassikavaramu. Tõlkija Jana Linnart. Ersen 2001, 240 lk ISBN 9985-763-58-0
- "Jõululaul". Koolibri 1999
- "Jõulujutud". Tõlkija Helga Kross. Eesti Raamat 1993
- "Jutustus kahest linnast". Sari: Illustreeritud klassikavaramu. Tõlkija Jana Linnart. Ersen 2000 ISBN 9985-762-87-8
- "Parimad tondijutud". Tõlkija Aulis-Leif Erikson. Odamees 2005
- "Lugu, mis nõuab mõistvat suhtumist" (Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust", novellivalimik). Inglise ja prantsuse keelest tõlkinud Triin Sinissaar. Koostanud, toimetanud ja järelsõna Kalle Kurg. Tallinn, kirjastus Ilo 2009
Teoseid [muuda]
- "The Posthumous Papers of the Pickwick Club" (1836–1837)
- "Oliver Twist" (1838)
- "The Life and Adventures of Nicholas Nickleby" (1838–1839)
- "The Old Curiosity Shop" (1840)
- "Barnaby Rudge" (1840)
- "A Christmas Carol" (1843; eesti keeles "Jõululaul proosas", 1882)
- "The Life and Adventures of Martin Chuzzlewit" (1843)
- "The Chimes" (1844)
- "The Cricket on the Hearth" (1845)
- "The Battle of Life" (1846)
- "Dombey and Son" (1847)
- "The Haunted Man and the Ghost's Bargain" (1848)
- "David Copperfield" (1849)
- "Bleak House" (1852)
- "Hard Times" (1854)
- "Little Dorrit" (1855–1857)
- "A Tale of Two Cities" (1859)
- "Great Expectations" (1861)
- "Our Mutual Friend" (1864–1865)
- "The Mystery of Edwin Drood" (1870)
Ekraniseeringuid [muuda]
- "Oliver Twist"
- "Oliver Twist" (tummfilm, 1909, lavastaja James Stuart Blackton)
- "Oliver Twist" (tummfilm, 1922, lavastaja Frank Lloyd, peaosades Lon Chaney, Jackie Coogan)
- "Oliver Twist" (1933, lavastaja William J. Cowen, peaosades Irving Pichel, Dickie Moore jt)
- "Oliver Twist" (1948, lavastaja David Lean, peaosades Alec Guinness, Robert Newton, Kay Walsh jt)
- "Oliver Twist" (2005, lavastaja Roman Polański, peaosades Ben Kingsley, Barney Clark, Jamie Foreman jt)
- "Suured lootused"
- "Suured lootused" (1934, lavastaja Stuart Walker, peaosades Phillips Holmes, Jane Wyatt jt)
- "Suured lootused" (1946, lavastaja David Lean)
- "Suured lootused" (1998, lavastaja Alfonso Cuarón, peaosades Ethan Hawke, Gwyneth Paltrow, Robert De Niro jt)
- "David Copperfield"
- "David Copperfield" (2000, lavastaja Peter Medak, peaosades Hugh Dancy, Sally Field, Michael Richards jt)
- "Jõululaul"
- "Jõulukummitused" ("A Carol Christmas", 2003, moderniseeritud versioon, režissöör Matthew Irmas, peaosas Tori Spelling)
- "Jõulumuusikal" ("A Christmas Carol", 2004, muusikal, režissöör Arthur Allan Seidelman, peaosas Kelsey Grammer)
- "Jõululugu" ("A Christmas Carol", 2009, režissöör Robert Zemeckis, peaosas Jim Carrey)
Viited [muuda]
- ↑ Online literature.com
- ↑ 2,0 2,1 Artikkel ajakirjas "Vokrug Sveta" vene keeles
- ↑ Mary Scott Hogarth, 1820–1837: Dickens's Beloved Sister-in-Law and Inspiration inglise keeles
Välislingid [muuda]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Charles Dickens |
- Kaarel Tarand, "Kodanluse nooruspõlve kroonik", Sirp, 22. juuni 2012