India elevant

Allikas: Vikipeedia
India elevant
India elevant Melbourne'i loomaaias
India elevant Melbourne'i loomaaias
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Londilised Proboscidea
Sugukond: Elevantlased Elephantidae
Perekond: Elevant Elephas
Liik: India elevant
Ladinakeelne nimetus
Elephas maximus
Linnaeus, 1758
Elphas maximus range.png
Elevandi luustik

India elevant ehk aasia elevant (Elephas maximus) on elevantlaste sugukonda kuuluv londiline. Vabas looduses arvatakse neid elavat veel 25 600...32 750 isendit[viide?].

India elevandi areaal on Aasia: eriti Bangladesh, India, Sri Lanka, Indo-Hiina ja osa Indoneesiast. India elevant on ohustatud liik.

Alamliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

India elevante on neli alamliiki:

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

India elevant on 5–10 meetrit pikk[viide?]. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ning lühemad kihvad. Samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ning nahk pole nii kare. Loomulikult on india elevandil väiksem ka mass: isasloom ei kaalu kunagi üle 5000 kg-i. Nagu ikka elevantidel, on ka india elevandil lont, mis on võimeline tõstma kuni 5-tonniseid puutüvesid[viide?]; lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Võhad on olemas vaid isasloomal.

India elevant koduloomana[muuda | redigeeri lähteteksti]

India elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel. Elevandid on arukad loomad, nad õpivad kiiresti lihtsaid käske täitma ja jätavad õpitu meelde. Lõuna-Aasias toovad elevandid palke välja paigust, kuhu metsaveomasinad ligi ei pääse. Metsiku elevandi väljaõpetamiseks kulub umbes 8 kuud.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

India elevant toitub väga mitmekülgselt, kuid taimselt. Enamjaolt sööb ta rohtu, bambust, kaunvilju, puukoort, palmilehti ja igasuguseid ronitaimi. Hooajati söövad nad ka viigimarju, metsõunu ja mangot.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emaselevant saab poja tavaliselt iga kolme kuni nelja aasta tagant. Poeg kaalub sündides umbes sada kilo. Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt.

India elevant ohustatud loomana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Igal aastal jääb järjest vähemaks vabas looduses elavaid elevante. Metsadest tehakse istandused ja rohumaadest põllud. Neis piirkondades elavad elevandid kas lastakse saagihävitajatena maha, või püütakse kinni. Aasias rakendatakse kinnipüütud elevandid tööle istandustes või saadetakse loomaaedadesse ja tsirkustesse. Elevante kütitakse ka nende võhkade pärast, mis on väga nõutud kaup. India elevant on olnud alates 1975. aastast täieliku kaitse all, aafrika elevandi luuga oli siis veel lubatud kaubelda. 1975.maasta jooksul Hong-Kongis müüdud elevandiluud olid pärit rohkem kui 300 000 elevandilt. Kilo elevandiluud võib maksta kuni 7000 Eesti krooni ja üks võhk võib kaaluda kuni 70 kg. Kaheksakümnendate aastate lõpus oli kuni 80% müüdavast elevandiluust pärit ebaseaduslikult tapetud elevantidelt. Seetõttu otsustati keelustada ka aafrika elevantide luuga kauplemine.

Lont[muuda | redigeeri lähteteksti]

India elevandil on joomiseks olemas paindlik lont, mis koosneb umbes sajast tuhandest lihase komponendist tehes sellest väga osava töövahendi. See uskumatu osavus võimaldab tal tõsta ka väga väikeseid asju ning ta saab kasutada seda paljudel otstarvetel. Londi sees pole ühtegi luud ega kõhra välja arvatud üks väike luutükk londi otsas, mis eraldab ninasõõrmeid.

Kombed[muuda | redigeeri lähteteksti]

India elevandid on väga sõbralikud ning tavaliselt elavad koos üks täiskasvanud loom ning tema järeltulijad. Tütred jäävad koos oma emaga elama kauaks, kuid pojad lahkuvad juba varakult. Pojad liituvad tihtipeale isasloomade grupiga, vastasel korral jäävad nad üksikuks. Hiljem loovad nad ka perekonna. Isasloomad elavad kuni viieteistkümne ja emasloomad kuni kolmekümne ruutkilomeetri suurusel maalapil. Need numbrid võivad küll kuival perioodil suureneda, kuid suurt rännet nad loomulikult ette ei võta.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]