Karjalased
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas.
| inglise | Karelians | |
| saksa | Karelier | |
| vene | Карелы |
Sisukord |
Nimetused [muuda]
| Karjalased | Elukoht | Enesenimetus | Märkused | |
| Päriskarjalased ehk vienakarjalased |
Karjala põhja- ja keskosas | karjalaine karjalaižet |
19.–20. sajandil hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. | |
| Aunusekarjalased | Karjala lõunaosas | livgilaine livviköit |
||
| Lüüdikarjalased | lüüdilaine lüüdiköit l´uudikuoit |
Võimalik, et etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast люди ’inimesed’ |
Asuala [muuda]
Pikemalt artiklis Karjala
Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia (Balti kilbi) idaosas paiknevas Karjala Vabariigis (pindala 172 400 km²; pealinn Petroskoi), Tveri oblastis (tverikarjalased, vene keeles ka ülemvolga karjalased – verhnevolžskije) ja Soome idaosas, kus on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, kuid sealne elanikkond on ammu soomestunud.
Arv [muuda]
Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad 1835. aastast, mil Vene geograafi Peter von Köppeni loenduse tulemusena karjalaste arvuks Venemaal nimetati 171 695 (Tveri kubermangus 84 638, Novgorodi kubermangus 27 076, Aunuse kubermangus 43 810 ja Valgemere aladel Põhja-Karjalas 11 288).
1897. aasta Venemaa rahvaloenduse tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist Tveri kubermangus 117 679, Novgorodi kubermangus 9 980, Aunuse kubermangus 59 414, Põhja-Karjalas (ehk Viena Karjalas ehk Valgemere Karjalas) 19 522. Karjalaste arv kasvas 20. sajandi paaril esimesel aastakümnelgi, saavutades Nõukogude Liidus 1926. aasta rahvaloendusel peaaegu kahe ja poole tuhande piiri: karjalasi loendati 1926. aastal 248 120 (Tveri ja Moskva oblastis - 140 567, Karjala ANSV 100 781, mujal 6 772)[1].
1939. aastal loendati Venemaal kokku 253 800 karjalast (neist Karjalas 108 600). 2002. aastaks oli karjalasi järel 93 344. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 60 815 karjalast.[2]Karjalaste arvukuse languse peamisteks põhjusteks on venestumine ja negatiivne iive.
Väga kiires tempos on kahanenud tverikarjalaste arvukus. Veel 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast[3], kuid 2002. aastal vaid 14 633.[4]
Kuigi 70% karjalastest elab Karjala Vabariigis, on nende osakaal sealsetest elanikest vaid 9%. Valdav enamik Vabariigi elanikkonnast on venekeelne ning suurem osa neist pole sündinud Karjalas. Enamik Vabariigi karjalastest elab linnades.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 363 karjalast.[5]
Karjalaste arv [muuda]
| Aasta | Karjalas | Kokku Venemaal |
Emakeeleoskus | Karjalaste osakaal Karjalas (%) |
|---|---|---|---|---|
| 1897 | 208 100 | 42,3% | ||
| 1926 | 100 781 | 248,000 | 38,2% | |
| 1939 | 108 600 | 253 800 | 23,2% | |
| 1959 | 85 500 | 167 300 | 71,4% | 13,1% |
| 1970 | 84 200 | 146 100 | 63,0% | 11,8% |
| 1979 | 82 140 | 138 400 | 55,6% | 11,1% |
| 1989 | 78 928 | 124 900 | 47,9% | 10,0% |
| 2002 | 65 651 | 93 344 | 56,8% | 9,2% |
| 2010 | 45 570 | 60 815 | 7,4% |
Keel [muuda]
- Pikemalt artiklis Karjala keel
Kultuur [muuda]
Muusika [muuda]
Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on tšastuškalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud piirileikkilaulu.
Rahvatantsudest on enamlevinud ristikontra ja ristipäre. Pillidest on tavalisemad kandlesarnased kantele ja jouhikko ning kasetohust karjasarv.
Kunst [muuda]
Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitukumist säilinud kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid.
Puitarhitektuuri kõrget taset näitavad erinevaid kirikud. Enim tuntud on 22 kupliga 1714. aastal ehitatud Kiži Preobraženski (Issanda Muutmise) kirik.
Kuni 1920. aastateni oli ainus kujutava kunsti ala ikoonimaal.
Kalevala [muuda]
"Kalevala", soome rahvuseepose, koostas Elias Lönnrot soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal
Ajalugu [muuda]
Rahvusköök [muuda]
Karjalased tarvitavad toiduks palju kala. Kala tarbitakse nii kuivatatult, värskelt kui ka soolatult ning samuti süüakse palju kalamarja. Kaladest keedetakse nii suppe, kui kalavorme, pirukaid, kooke ja kotlette. Tihti lisatakse kalatoitudele piima.
Palju tarbitakse ka liha ja kõiksugu köögivilju. Samuti tarbitakse rohkelt marju ja seeni, mida leidub rohkesti Karjala metsades.
Maitseaineid kasutatakse vähe. Valdavalt piirdutakse soola ja suhkruga.
Palju valmistatakse ka kõiksugu erineva täidisega pirukaid.
Usk [muuda]
12. sajandil, kui Karjala sattus sõltuvusse Novgorodi feodaalvabariigist, võtsid karjalased omaks vene õigeusu. Kaugematel ääremaadel (näiteks Viena Karjalas) leidub ka vanausulisi. Kristluse-eelseid uskumusi on säilinud võrdlemisi vähe. 20. sajandil hakkas laialdaselt levima ateism, sajandi lõpul ka uususundid.[6]
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Karjalased, karjala keel ja Karjala keeleseadus
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf
- ↑ Narodõ Narodõ Rossii. Entsiklopedija. Moskva: 1994, lk 433.
- ↑ perepis2002.ru
- ↑ Päring Statistikaameti andmabaasist
- ↑ Eesti Rahva Muuseum: Karjalased
Välislingid [muuda]
Eenetsid – Eestlased – Ersad – Handid – Ingerisoomlased – Isurid – Kamassid – Karjalased – Koibalid – Komid – Kveenid – Liivlased – Mansid – Matorid – Meälased – Merjalased – Mokšad – Mordvalased – Marid – Neenetsid – Nganassaanid – Saamid – Setud – Soomlased – Sölkupid – Udmurdid – Ungarlased – Vadjalased – Vepslased
