Vepslased

Allikas: Vikipeedia
inglise Veps
saksa Wepsen
vene вепсы

Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul. Vepslased on eestlaste ja soomlaste lähedased keelesugulased.[1][2] 2002. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 8240 vepslast. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 5936 vepslast.[3].

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 54 vepslast.[4]

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muistne vepslaste asuala oli tänasest palju laiem. See hõlmas Laadoga, Äänise ja Valgjärve vahelise ala. Vepslaste haja-asustus ulatus idas Dvina jõe ja Valge mereni. Tänapäeval elavad vepslased väikeste rühmadena kahes eraldi piirkonnas: Äänise edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul, valdavalt kõrvedes ehk kõrvalistes metsapiirkondades.[1]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vepslasi (Vas, Vasina) mainib esimesena Jordanise kroonika 551. a. Tollal elatusid nad alepõllundusest, karjandusest ja jahist. Valgjärve vepslaste hõim (Ves' ) osales Novgorodi vürstiriigi loomisel ja laiendamisel. 10.-11. sajandil vedasid vepslased mööda Viikingite idateed Volga Bulgaariasse karusnahku. Samal ajal rändas vepslasi Ida-Karjalasse. Aastal 1897 oli vepslasi 25 600, kellest 7 300 elas Äänise rannikul.[1]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Ott Kurs (1994). "Vepsians: the easternmost Baltic-Finnic people". Terra 107: 127–135. 
  2. Ott Kurs (2001). "The Vepsians: An administratively divided nationality". Nationalities Papers 29: 69–83. 
  3. http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm
  4. Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]