Äänisjärv

Allikas: Vikipeedia
La2-demis-onega.png
Neeva.png

Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril. Ta on suuruselt Euroopa teine järv Laadoga järel, kui Kaspia merd mitte arvestada. Äänisjärv kuulub Atlandi ookeani Läänemere vesikonda.

  • Pindala 9890 km²
  • Maht 280 km³
  • Suurim sügavus 127 m
  • Keskmine sügavus 30 m
  • Kõrgus merepinnast 35 m
  • Vesikonna pindala 51 540 km²

Äänisjärv kujunes pärast viimase jääaja lõppu. Ta on jäänuk Balti jääpaisjärvest.

Põhjarannik on kaljune, seal on saari ja lahti, sh. Poventsa laht, samuti on seal suurimad sügavused, kuni 127 meetrit. Lõunarannik on madalam.

Äänisjärve suubub 58 jõge, millest suurimad on Šuja, Suna, Vodla ja Võtegra. Välja voolab ainsana Sviri jõgi.

Äänisjärve läbib siseveetee Valgest merest Läänemerre (Valge mere–Läänemere kanal) ja Volga vesikonda (kanali kaudu Äänisjärve lõunakaldal ja edasi Valgjärveni).

Äänisjärves on Kiži saar, mis on tuntud oma 18. sajandil ehitatud puukirikute poolest.

Järve läänekaldal asub Karjala Vabariigi pealinn Petroskoi, idakalda kaljustel neemedel kuulsad Äänisjärve kaljujoonised.

61.6727777835.485