Karjala keel

Allikas: Vikipeedia

Karjala keel (karjala) on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soomeugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keel kasutab ladina tähestikku.

Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastis[1] ning umbes 5000 inimese poolt Soomes.

Karjala keelel on neli peamist haru:

Soome ja karjala keel keelustati Stalini võimu ajal. Karjala keelt peeti soome keele murdeks ning kirjakeelt ei arendatud. Üritati kasutusele võtta kirillitsat.

Soome, ja mitte karjala keel, oli Karjala ametlikuks keeleks alates Talvesõjast (1940. aastal) kuni 1980. aastateni, kui algas perestroika. Alates 1990. aastate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt iseseisvaks keeleks.[2]

Karjala keelt peetakse ohustatud keeleks.[3]

Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kasetohutükk, millesse on kraabitud kirillitsas vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga.

Karjala Vabariigis ilmub karjalakeelne ajaleht Oma Mua.

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isikulised asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

PK Ainsus Mitmus
1. mie myö
2. šie työ
3. hiän hyö
AK Ainsus Mitmus
1. minä
2. sinä
3. hän
TK Ainsus Mitmus
1. mie myö
2. šie/sie työ
3. hiän hyö

Küsisõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aunusekarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", moine "kuidas", äijugo, min verran "kui palju", kus, mis "kus", kunnie, kunnepäi "kuhu", konzu "millal", mittuine "milline".

Tverikarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", kešsä, mišsä "kus", keh, mih "kuhu".

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]