Heike Kamerlingh Onnes

Allikas: Vikipeedia
Kamerlingh portret.jpg

Heike Kamerlingh Onnes (21. september 1853 Groningen21. veebruar 1926 Leiden) oli hollandi füüsik.

Ta oli edukas eksperimentalist, kes tegeles eelkõige aine käitumise uurimisega ülimadalatel temperatuuridel.

Heike Kamerlingh Onnes õppis Groningeni ülikoolis ja aastatel 18711873 Heidelbergi ülikoolis Robert Wilhelm Bunseni ja Gustav Kirchhoffi käe all. Aastal 1879 sai ta Groningeni ülikoolist doktorikraadi.

Aastatel 18821923 oli ta Leideni ülikooli eksperimentaalfüüsika professor.

Aastal 1904 rajas ta krüogeenikalabori, kus sai absoluutsele nulltemperatuurile lähedasi temperatuure (0,9 K). Aastal 1908 veeldas ta heeliumi ja 1911 avastas ülijuhtivuse.

Aastal 1913 sai ta madalate temperatuuride füüsika alase töö, eelkõige heeliumi veeldamise eest Nobeli füüsikaauhinna.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]