Arthur Compton

Allikas: Vikipeedia
Arthur Compton (vasakul) ja Werner Heisenberg 1929. aastal Chicagos

Arthur Holly Compton (10. september 1892 Wooster15. märts 1962 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.

Compton lõpetas 1913. aastal Woosteri ülikooli füüsika erialal ning sai 1916. aastal Princetoni ülikoolist doktorikraadi.

Aastal 1918 hakkas ta uurima röntgenkiirguse hajumist. Aastal 1922 Saint Louisi Washingtoni ülikoolis töötades avastas ta, et röntgenkiirguse hajumisel elektronilt kiirguse lainepikkus suureneb. See näitas, et kiirguse käitumist ei saa seletada laineteooriaga, vaid peab kasutama kvantteooriat. Nähtus nimetati Comptoni efektiks.

Arthur Comptoni vend Karl Taylor Compton oli samuti füüsik. Temast sai MIT president. Teine vend Wilson Martindale Compton oli majandusteadlane ning muu hulgas Washingtoni osariigi ülikooli president.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arthur Holly Compton valiti 1925. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Comptoni efekti avastamise eest jagas Compton 1927. aastal Nobeli füüsikaauhinda aurukambri (Wilsoni kambri) leiutanud Charles Thomson Rees Wilsoniga.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]