Mass

See artikkel on füüsikalisest suurusest; sotsioloogia mõiste kohta vaata artiklit Mass (sotsioloogia); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Mass (täpsustus)

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust:

mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu);
mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu.

Inertne mass ja raske mass on ekvivalentsed, kusjuures nende ekvivalentsus on klassikalises mehaanikas kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus. Oletus nende masside võrdsusest, Einsteini ekvivalentsuprintsiip, on Einsteini üldrelatiivsusteooria aluseks.

Massi tähistatakse enamasti sümbolitega m või M, mis tulenevad ladina sõnast massa ("mass, raskus, tainas, kamakas"); ladina sõna kasutus füüsikalises tähenduses sai alguse Isaac Newtoni 1687. aastal avaldatud teosest "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica". Massi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm (kg).

Inertne mass[muuda | muuda lähteteksti]

Keha (inertse) massi m, kiirenduse ${\vec {a}}$ ja kehale mõjuva jõu ${\vec {F}}$ vahel eksisteeriva seose annab Newtoni II seadus:

{\vec {F}}=m{\vec {a}}

.

See seos ei võimalda siiski massi mõõtmist kui puudub sõltumatu printsiip jõu defineerimiseks ja mõõtmiseks. Kuid vastavalt Newtoni III seadusele kahe vastastikmõjustuva keha korral jõud, millega esimene keha mõjub teisele, on võrdvastupidine jõuga, millega teine keha mõjub esimesele. Järelikult absoluutväärtuselt $m_{1}a_{1}=m_{2}a_{2}$ , mis lubab nende kehade inertsete masside suhte leida kiirenduste mõõtmise teel.