2S19 Msta-S

Allikas: Vikipeedia
Msta-S Venemaal muuseumis

152 mm liikursuurtükk 2S19 Msta-S (Самоходная гаубица 2С19 Мста-С) on Venemaal (Nõukogude Liidus) valmistatud soomustatud liikurhaubits. On relvastuses.

Taktikalis-tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaliiber: 152,4 mm
  • Raua pikkus: 53 kaliibrit
  • Laskesektor: 360°
  • Tõstenurk: –4...+68°
  • Mürsu algkiirus: 655 m/s
  • Laskekiirus: 6–8 lasku/min
  • Laskekaugus tavalise mürsuga: 25 km
  • Lahingkomplekt 50 mürsku
  • Kuulipilduja: NSVT, 12,7 mm


  • Pikkus: 7,15 m
  • Laius: 3,38 m
  • Kõrgus: 2,99 m
  • Kaal: 42 t
  • Mootor: vedelikjahutusega 4-taktiline diiselmootor V-84A
  • Silindrid: V12
  • Mootori võimsus: 840 hj / 626,39 kW
  • Erivõimsus: 20 hj/t
  • Kiirus: 60 km/h
  • Sõidukaugus: 500 km
  • Meeskond: 5

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Msta-S Venemaal paraadi ootel 2009

Liikurhaubits Msta-S on toodetud tanki T-80 veermikul, kuigi on kasutatud tanki T-72 jõuseadet. Veermiku ühe poole jooksurattad on u 10 cm edasi nihutatud. Sarnane laskeseade on veetaval välisuurtükil Msta-B. Laskevalmidus on võimalik saavutada kuni 2,5 minuti jooksul. Laadimine on automatiseeritud. Masin on varustatav lisaseadmetega, mille abil on võimalik läbida veekogusid põhjal sõites.

Lahingkomplekt (50) on paigutatud torni. Laskekaugus tavaliste kildmürskudega on 24 700 m, gaasigeneraatoriga mürsuga 28 900 m. Mürsutüüpidest on võimalikud kild-, suitsu-, valgustus-, kobar-, keemia- ja tuumamürsud. Lisaks on võimalik kasutada raketimootoriga mürsku lennukaugusega kuni 36 km ja laserjuhitava mürsu Krasnopol lühendatud (tavaline ei sobi automaatlaadimissüsteemi) versiooni Krasnopol-M.

Raadiojaam R-173 omab sidekaugust kuni 20 km. Pardasidesüsteem võimaldab kaasata kuni 7 abonenti. Olemas on pardageneraator võimsusega 16 kW. Alates 2000. aastast on varustusse lisatud navigatsiooni- ja positsioneerimissüsteem GLONASS. Valmistamisel on automatiseeritud juhtimis- ja laskeandmete arvestussüsteem.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Msta-S algversioon Venemaal Jekaterinburgis postamendil

Msta-S töötati välja liikurhaubitsa 2S3 Akatsija järeltulijana 1980ndatel. Väljatöötamist alustati 1985 nime "Ferma" all ja tootmine algas 1989. Paralleelselt töötati välja nii veetav kui ka liikurversioon. Nimi "Msta" on antud Venemaa jõe järgi, mis suubub Ilmeni järve. Hiljem on lisandunud moderniseeringuid. Valmistatud on ka 155 mm mudel 52-kaliibrilise rauaga. Väljatöötamisel on samal veermikul kaheraudne suurtükk Koalitsija-SV, mille katsetused pole veel edu toonud. Toodetud on kokku kuni 700 haubitsat. Neid rakendati edukalt Tšetšeenia sõdades (suurusjärk 1 rügement) ja ilmselt ka Venemaa-Gruusia sõjas.

Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Relv on kasutuses:

  • Venemaal – 550; suurtükiväepataljonis on 18 relva
  • Ukrainas – 40
  • Valgevenes – 13
  • Etioopias – 10
  • Gruusias – 1
  • Indias – ...

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]