FH-70

FH-70
Tüüp	haubits
Päritoluriik	Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia
Teenistusajalugu
Sõjad	Vene-Ukraina sõda

155 mm välihaubits FH-70 (FH 155-1) on Saksa-Suurbritannia-Itaalia koostööprojektina valmistatud veetav abimootoriga keskmine välihaubits.

Ajalugu

Välihaubits FH-70 projekteeriti ja valmistati Saksamaa (Rheinmetall), Inglismaa ja Itaalia koostööprojektina 1970. aastate algul. Tegemist oli esmakordse kolmikprojektiga Euroopas NATO ajaloos.

Esimesed seeriarelvad anti üle 13. oktoobril 1978 Bundeswehri 51. välisuurtükiväepataljonile. Saritootmine lõpetati Saksamaal 1981. Kokku toodeti Euroopas 446 seda tüüpi haubitsat. Tänapäevaks on enamik relvastusest maha võetud. Samuti on FH-70 valmistatud litsentsi alusel Jaapanis.

Taktikalis-tehnilised andmed

Kaliiber: 155 mm
Raua pikkus: 39 kaliibrit
Raua keerme samm: 20 kaliibrit
Maksimaalne laskekaugus: 24 km
Kaal: 9,8 t
Laskesektor: +/– 450 tuhandikku
Tõstenurk: +1250 tuhandikku
Pikkus rännakasendis: 9,8 m
Laius rännakasendis: 3 m
Pikkus laskeasendis: 12,4 m
Laskekiirus: 6 l/min
Mürsu kaal: umbes 45 kg
Mürsu maksimaalne algkiirus: 827 m/s
Laengud: 2., 3.-7. ja 8.
Abimootori võimsus: 55 kW
Elektrisüsteem: 24 V
Maksimaalne kiirus (abijõujaam abimootoriga): 15 km/h
Maksimaalne pukseerimiskiirus maanteel: 80 km/h
Standardveduk: taktikaline veoauto MAN 4620 6x6 spetsiaalsisustusega
Meeskond 1 allohvitser + 7 sõdurit

Kirjeldus

FH-70 on teiste abimootoriga välihaubitsatega võrreldes kerge.

Relva on tänu abimootorile (VW tööstusmootor) mugav kasutada. Abimootorit saab kasutada laskeasendisse seadmisel ja iseseisval manööverdamisel. Relvasüsteemi seadmine rännakasendist laskeasendisse abimootori abil võtab aega paar minutit. Mootori rikke korral on võimalik haubitsaga tegutseda ka manuaalselt. Mootoriplokk on vajadusel hõlpsalt lafetist eraldatav ja vahetatav.

Haubits kasutab hülsita laenguid, mis initsieeritakse luku sees oleva süütekapsliga. Laadimist hõlbustavad laskmise käigus töötav poolautomaatne mürsulaadimismehhanism ja samas automaatselt avanev vertikaalne kiillukk.

Sihtimiseks kasutatakse panoraamsihikut ja kollimaatorit või suunatähiseid. Otselaskmiseks saab kasutada teleskoopsihikut. Sihikutel on sisseehitatud radioaktiivne valgusallikas. Positsioonil suunamiseks kasutatakse kas bussooli või güroskoopi.