TOS-1 Buratino

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

TOS-1 Buratino

TOS-1

Pikkus 9,5 m
Laius 3,6  m
Kõrgus 2,22  m
Kaal 45,3  t
Kiirus maastikul 60 km/h
Käiguvaru maanteel 550 km
Suurtükk 24X 220 mm raketiheitja
Kuulipildujad
Soomus mm
Mootor V-84 diisel
Mootori võimsus 840 hj
Meeskond 3 inimest

TOS-1 Buratino (vene keeles: TOC: тяжёлая огнемётная система ehk raske leegiheitja süsteem) on 24 (varem 30) toruline 220 mm mitmelasuline raketiheitja (MLRS), mis töötati välja Nõukogude Liidus ja põhineb tankil T-72. TOS-1 loodi elavjõu hävitamiseks kindlustatud positsioonidel, avatud maastikul, kergelt soomustatud sõidukites ja veokites. TOS-1 kasutati esmakordselt lahingus Panjshēri orus Nõukogude-Afganistani sõjas.

Raketiheitja suure "nina" tõttu on masin saanud hüüdnime Buratino.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Idee luua raske MLRS lühimaa jaoks tekkis 1970. aastatel. Lahingumasinast, rakettidest ja laskemoonaveokist koosnev süsteem töötati välja 1980. aastate alguses Omskis KBTM-i poolt. Projekti hoiti kaua saladuses. Esmakordselt kasutati TOS-1 Panjshēri orus Nõukogude-Afganistani sõjas.[1] [2]

Laskemoon[muuda | muuda lähteteksti]

TOS-1 raketid on 220 mm ja kasutavad termobaarilist või süütelõhkepead. Lõhkepea sisaldab süttivat vedelikku ja vedeliku sees on tõenäoliselt pulbriline tetraniit. Plahvatusel vedelik aurustub ja moodustab aerosooli pilve, mis siis õhuhapnikuga seguneb. Järgnev plahvatus tekitab kõrge temperatuuriga tulepilve ja ülerõhu. Üks salvetäis rakette hävitab kõik maa-alal 200 x 400 meetrit.[1]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

TOS-1 tagantvaates

TOS-1 on mõeldud kasutamiseks elavjõu, tehnika ja ehitiste, sealhulgas kindlustuste vastu. Need relvasüsteemid on koondatud eraldi leegiheitja pataljonidesse ja kuuluvad keemiaüksuste alla.[1] Kuna raketiheitja on massiivne ja masin peab paiknema vastasele suhteliselt lähedal (laskekaugus on suhteliselt lühike 400/600 – 5000 meetrit, teistel allikatel kuni 3500 meetrit)[1], siis otsustati baasmasinana kasutada T-72. Laskemoonaveok ehitati taktikalise veoauto baasil ja on varustatud kraanaga raketiheitja peale ja maha laadimiseks.

TOS-1 kasutati Nõukogude-Afganistani sõjas ja Teises Tšetšeenia sõjas. Tšetšeenia esnidajad teatasid 1999. aasta detsembris, et Vene sõjavägi kasutas Groznõi ründamisel tundmatut tüüpi keemiarelva, mille plahvatused tekitasid tavatud kollased leegid. Tšetšeenide sõnul sai 30 inimest surma ja 200 erinevaid põletushaavu. 9. detsembril teatas USA, et on teadlik raportitest, kuid ei kinnitanud vastavaid teateid.[1][2]

Kindralpolkovnik Valeri Manilov teatas 28. detsembril 1999, et Vene Föderaalväed ei kasuta selliseid relvi Tšetšeenia mägedes, kuid tunnistas, et need on Venemaa arsenalis olemas. Samas ta ei väitnud, et selliseid relvi ei ole Groznõis kasutatud.[1][2]

Ukraina sõjaväe pressiesindaja kinnitusel kasutasid valitsusvastased relvajõud Donbassi sõja ajal relva rünnakutes Donetski lennuvälja kaistvate valitsusvägede vastu.[3] OSCE registreeris 2015. aasta septembri lõpul relvasüsteemi kohalolu valitsusvastaste relvajõudude kontrolli all oleval Luhanski oblasti territooriumil.[4][5]

TOS-1A lahingutegevuses

Väidetavalt on relva täiustatud versioon, TOS-1A "Solntsepek" (vene keeles ТОС-1А Солнцепек, "Päikseahi"), olnud Venemaa relvajõududes kasutusel 2015. aastal Süürias.[6]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "TOS-1 Buratino 220mm Multiple Rocket Launcher" (Inglise k.). GlobalSecurity.org. Vaadatud 13.01.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. 2,0 2,1 2,2 "TOS-1 220mm Multiple Rocket Launcher" (Inglise k.). fas.org. Vaadatud 13.01.2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. Zverev, Anton (2. oktoober 2015). "Deadly Russian rocket system spotted in Ukraine for first time". Moskva: Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2015. Vaadatud 2. oktoobril 2015.
  4. "Latest from OSCE Special Monitoring Mission (SMM) to Ukraine based on information received as of 27 September 2015". OSCE Special Monitoring Mission to Ukraine. 28. september 2015. Vaadatud 2. oktoobril 2015.
  5. "Ukraine rebels have powerful new Russian-made rockets - OSCE". BBC News Online. 2. oktoober 2015. Vaadatud 2. oktoobril 2015.
  6. "«Оружие из ада»: Российские войска применили в Сирии ТОС-1А "Солнцепек". ВИДЕО". Infovastupanu. 18.10.2015. Vaadatud 18.10.2015.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]