S-300

S-300 Favorit
Päritoluriik	NSVL
Teenistusajalugu
Teenistuses	NSVL Venemaa
Tootmise ajalugu
Konstruktor	ПАО «НПО „Алмаз“» имени академика А. А. Расплетина; НИИП имени В. В. Тихомирова; МКБ «Факел» имени академика П. Д. Грушина; ОКБ «Новатор» имени Люльева Л. В; НТЦ «Альтаир»;
Konstrueeritud	1967–2005
Tootmises	1975–2011

S-300 Favorit (vene keeles С-300 «Фаворит») (GRAU koodnimetus S-300PMU-1 (eksport variant) ..., NATO koodnimetus SA-10 Grumble) on Venemaa maa-õhk-tüüpi õhutõrjeraketisüsteemid, mida toodab praegu Venemaa sõjatööstusettevõte VKO Almaz-Antei koodnimetus(vene keeles Концерн ВКО Алмаз-Антей).

Üldandmed[muuda | muuda lähteteksti]

Raketikompleksi seeriatootmine algas 1975. aastal ning võeti NSV Liidus relvastusse 1978. aastal. Süsteem oli mõeldud suurte tööstus- ja haldusehitiste ning sõjaväebaaside kaitseks õhurünnakute eest ja õhuruumi kontrollimiseks. S-300 võimaldab alla tulistada hävituslennukeid ja tiibrakette, selle hilisemad modifikatsioonid ka ballistilisi rakette. Süsteemi S-300 edasiarendatud versioon on S-400 (NATO klassifikatsioon SA-21 Growler), mis võeti kasutusele 28. aprillil 2007.

Süsteem on täielikult automatiseeritud, kuid võimaldab ka manuaalset jälgimise ja juhtimise korraldamist.^[1] Jälgimisseadmed (radarid) võivad asuda juhtimispunkti lähedal või kuni 40 km kaugusel.

Modifikatsioonid:

S-300PT (SA-10A Grumble), võimaldab jälgida mitut sihtmärki ühe tulejuhtimissüsteemi kaudu, kasutuselevõtt 1978. aastal.
S-300PS/S-300PM (NSA-10D/E Grumble), arvatavasti suudab kanda tuumalõhkepead, kasutuselevõtt 1985. aastal.
S-300PMU, (A-10F Grumble), suurem lõhkepea ja juhtimiskiirus, toodi eksporditurule 1992. aastal.^[2]
S-300PMU-1 (SA-20 Gargoyle), suurem lennukiirus ja -ulatus, uus radarisüsteem, kasutuselevõtt 1993. aastal.
S-300PMU-2 (SA-20B), mõeldud keskmise lennuulatusega ballistiliste rakettide vastu, kasutuselevõtt 1997. aastal.^[3]