M142 HIMARS
| M142 HIMARS | |
|---|---|
|
HIMARS tulistamas GMLRS raketti 2005. aastal Ameerika Ühendriikide White Sandsi raketipolügoonil | |
| Tüüp | mitmikraketiheitja |
| Päritoluriik |
|
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 2010–... |
| Kasutajad |
Loend... |
| Sõjad | |
| Tootmise ajalugu | |
| Tootja | Lockheed Martin Missiles and Fire Control |
| Ühiku hind | 5,1 mln USA dollarit |
| Toodetud ühikuid | üle 540 (2022)[3] |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | |
| Pikkus | 7 m |
| Laius | 2,4 m |
| Kõrgus | 3,2 m |
| Meeskond | 3 |
| Tõhus laskeulatus |
|
|
| |
Tegevusulatus | 483 km[4] |
| Kiirus | 94 km/h[4] |
M142 HIMARS (inglise keeles High Mobility Artillery Rocket System) on Ameerika Ühendriikides toodetud mitmikraketiheitja.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Raketisüsteem on monteeritud soomustatud kabiiniga M1140 FMTV tüüpi veokile.[5][6] Vahetatavas raketikonteineris kannab HIMARS laskemoonana vastavalt kas kuut GPS-i ja inertsiaalse juhtimissüsteemiga GMLRS-raketti (laskeulatus 15–92 km), kaht juhitavat PrSM (Precision Strike Missile) raketti (laskeulatus 60–499 km) või üht juhtivat ATACMS[7] (Army Tactical Missile System) seeria 610 millimeetrist pind-pind-tüüpi juhitavat raketti, mille laskeulatus on kuni 300 kilomeetrit. HIMARS-i raketikonteiner on sama M270 MLRS-il kasutatavaga, ehkki erinevalt kahte konteinerit kandvast M270-st, mahub HIMARS-ile korraga vaid üks.
Üks ATACMS rakett maksab u 1,5–2 miljonit eurot.[6]
HIMARS-i meeskonda kuulub kolm liiget: veokijuht, laskja ja meeskonnaülem.[6]
Kasutajad
[muuda | muuda lähteteksti]15. juulil 2022 teatas USA kuue raketisüsteemi müügist Eestile, tehingu koguväärtus (muud kulud lisaks laskeseadmetele) on u 500 miljonit USA dollarit.[6][8] Kuus HIMARSi mitmikraketiheitjat anti Eesti kaitseväele üle 2025. aasta aprillis.[9]
Tulevased kasutajad
[muuda | muuda lähteteksti]26. mail 2022 kinnitas USA 20 raketisüsteemi müügi Austraaliale, tehingu koguväärtus (muud kulud lisaks laskeseadmetele) on u 385 miljonit USA dollarit.[10]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ryan Browne (13. juuni 2017). "Exclusive: US deploys long-range artillery system to southern Syria for first time". CNN (inglise keeles). Vaadatud 16. juuli 2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ США передали Україні ще чотири HIMARS (vaadatud: 30.10.2022)
- ↑ "High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS)" (inglise keeles). Lockheed Martin. Vaadatud 16. juuli 2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - 1 2 3 4 "High Mobility Artillery Rocket System (HIMARS) — M142" (inglise keeles). United States Army Acquisition Support Center (USAASC). Vaadatud 16. juuli 2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "US approves M142 HIMARS sale to Estonia" (inglise keeles). Ukrainian Military Center. 16. juuli 2022. Vaadatud 21. juuli 2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - 1 2 3 4 Andres Einmann (21. juuli 2022). "HIMARS laiendab Eesti löögirusika vaenlase territooriumile". Postimees. Vaadatud 21. juuli 2022.
- ↑ Taavi Minnik (26. september 2023). ""Esimesena jäävad löögi alla lennuväljad." Miks on raketid ATACMS nii olulised ja miks tahetakse neid poolsalaja Ukrainasse saata?". forte.delfi.ee. Vaadatud 26. septembril 2023.
- ↑ "USA andis heakskiidu kuue HIMARS raketisüsteemi müügiks Eestile". ERR. 15. juuli 2022. Vaadatud 21. juuli 2022.
- ↑ ERR (30. aprill 2025). Tooming, Marko (toim). "Kuus HIMARS-i mitmikraketiheitjat jõudsid Eestisse". ERR. Vaadatud 13. juunil 2025.
- ↑ Katharine Jackson ja Mike Stone (27. mai 2022). "Australia wins U.S. to buy rocket launchers" (inglise keeles). Vaadatud 21. juuli 2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Taavi Minnik. Ülevaade | Laskeulatusse jääksid Krimm, Minsk ja Lõuna-Venemaa. Mida kujutab endast rakett ATACMS? Delfi Forte, 21. jaanuar 2023
- HIMARS Technical Manuals