Sillatank

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Sillatank on soomustatud pioneerisõiduk, mis on mõeldud peamiselt assisteerima tanke, soomukeid, aga ka jalaväeüksusi jõgede, kaevikute, purustatud sildade ning muude kitsaste maalõhede ületamisel. Eksisteerivad nii terve-, kui ka kokkukäiva sillaga sillatankid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vajadus sillatankide järele tekkis Esimese maailmasõja ajal, kui algas tankide lai kasutuselevõtmine. Kuna tankide lindid ei olnud piisavalt pikad, kippusid tankid esiosaga kaevikusse sõitma, jäädes selle tagajärjel kaevikutesse kinni. 1919. aastaks olid Suurbritannia armeel olemas Mark V** tankid, mille külge oli monteeritud tõstetehnika, mis võimaldas kaasas vedada kerget kaasaskantavat silda. Teise maailmasõja ajal, kui muutusid populaarseks välksõjad, andis võimalikult kiire motoriseeritud üksuste liikumine sõdivale poolele väga suure eelise. Seega muutus vajalikuks spetsialiseeritud masinate olemasolu, mis oleks võimelised tagama soomukite ning tankide maksimaalselt kiire liikumise lahinguväljal. Et lihtsustada nende masinate remonti ning ehitamist, kasutati nende aluseks tavaliselt olemasolevaid tanki keresid, mille külge monteeriti silla paigalduseks vajalikud tõstemehhanismid. Üheks esimeseks seeriatootmisesse läinud sillatankiks on Brückenleger IV tank, mille kerena kasutati Panzer IV kere, ning mis võeti relvastusele 1940. aastal.

Toimepõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Takistuse ületamiseks tõstab tank oma silla takistuse kohale (kokkukäiva silla puhul lastakse eelnevalt sild sirgeks) ning toetab silla mõlemad otsad takistuse äärtele. Seejärel ühendab tank ennast silla küljest lahti ning sõidab eemale. Kui kõik soomustehnika on silla ületanud, sõidab sillatank üle silla ning ühendab ennast silla teise otsa külge. Seejärel tõstetakse sild tagasi üles ja tank võib sõita järgmise takistuse juurde. Kuna tank on tavaliselt soomustatud ning silla maha- ning pealetõstmine käib täielikult mehaaniliselt, ilma inimeste juuresolekuta, võib sillatank tegutseda ka vastase tule all. Silla lahti- või kokkupanek võtab aega ainult mõned minutid.

Tänapäeval kasutatavad sillatankid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Panzerschnellbrücke 2, Saksamaa, baseerub Leopard 2 tanki kerel. Sild koosneb kolmes sektsioonist, iga sektsiooni pikkus on 9,7 meetrit.
  • MTU-72, Vene Föderatsioon, baseerub T-72 tanki kerel. Sild koosneb kolmest sektsioonist, kogupikkus 18 meetrit. On mitme silla ühendamise võimalus, mis tõstab võimaliku silla pikkuse 35 meetrini.
  • FNSS Samur, Türgi. Sild on ujuv, mitme silla ühendamisel on võimalik silla pikkus kuni 150 meetrit.
  • AMX-30 sillatank, Saudi-Araabia, baseerub Prantsuse AMX-30 tanki kerel. Sild koosneb kahest sektsioonist, kogupikkus 20 meetrit.