Minski kokkulepped
Minski kokkulepped on rida rahvusvahelisi lepinguid, mille eesmärk oli lõpetada sõda Ukrainas Donbassi piirkonnas.
Esimese lepingu, mida tuntakse Minski protokollina, koostas 2014. aastal Ukraina kolmepoolne kontaktrühm, kuhu kuulusid Ukraina, Venemaa Föderatsioon ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Prantsusmaa ja Saksamaa juhtide François Hollande'i ja Angela Merkeli vahendusel nn Normandia formaadis. Pärast ulatuslikke kõnelusi Valgevenes Minskis kirjutasid 5. septembril 2014 lepingule alla kolmepoolse kontaktrühma esindajad ning nende staatust tunnustamata ka Donetski ja Luhanski Rahvavabariigi toonased juhid.
Kokkulepe, mis järgnes mitmele varasemale katsele peatada lahingud Donbassis, oli suunatud viivitamatu relvarahu elluviimisele. Sellel ei õnnestunud Donbassis lahinguid lõpetada, mistõttu sellele järgnes 12. veebruaril 2015 allkirjastatud teine Minski leping. Ka see ei suutnud lahinguid peatada, kuid Normandia formaadi osapooled leppisid kokku, et see jääb konflikti tulevase lahendamise aluseks.
Esimene Minski kokkulepe
[muuda | muuda lähteteksti]Et tagada kohene kahepoolne relvarahu.
Tagada relvarahu jälgimine ja kontrollimine OSCE poolt.
Võimu detsentraliseerimine, sealhulgas Ukraina seaduse "Kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta konkreetsetes Donetski ja Luhanski oblastite piirkondades" vastuvõtmise kaudu.
Tagada Ukraina-Vene piiri alaline jälgimine ja OSCE kontroll julgeolekutsoonide loomisega Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni piirialadel.
Kõigi pantvangide ja ebaseaduslikult kinni peetud isikute viivitamatu vabastamine.
Võtta vastu seadus, mis takistab inimeste vastutusele võtmist ja karistamist seoses Donetski ja Luhanski oblasti mõnes piirkonnas aset leidnud sündmustega.
Jätkata kaasavat riiklikku dialoogi.
Võtta meetmeid humanitaarolukorra parandamiseks Donbassis.
Tagada ennetähtaegsed kohalikud valimised vastavalt Ukraina seadusele "Kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta konkreetsetes Donetski ja Luhanski oblasti rajoonides".
Viia Ukraina territooriumilt välja ebaseaduslikud relvarühmitused ja sõjatehnika ning võitlejad ja palgasõdurid.
Võtta vastu Donbassi piirkonna majanduse taastamise ja ülesehitamise programm.
Konsultatsioonidel osalejatele isikliku turvalisuse tagamine.[1]
Kahe nädala jooksul pärast Minski protokolli allkirjastamist rikkusid mõlemad konflikti osapooled sageli relvarahu. Kõnelused jätkusid Minskis ja 19. septembril 2014 kirjutati alla Minski protokolli järelmemorandum:
Keelata lahingulennukite lennud üle turvatsooni;
Kõik välismaised palgasõdurid tuua konfliktipiirkonnast välja;
Ründeoperatsioonide keelamine;
Tõmmata raskerelvad 15 kilomeetrit (9,3 miili) tagasi mõlemal pool kontaktjoont, luues 30-kilomeetrise (19 miili) puhvertsoon;
Teha OSCE eriseiremissioonile Ukrainas ülesandeks jälgida Minski protokolli täitmist.[2]
Esimese Minski kokkuleppe häving
[muuda | muuda lähteteksti]Kohe peale järelmemorandumit puhkes 28. septembril 2014 Teine Donetski lennuvälja lahing. Pärast separatistide võitu ütles separatistide pressiesindaja Eduard Bassurin 23. jaanuaril 2015, et "Minski memorandumit ei võeta arvesse sellisel kujul, nagu see vastu võeti".[3] Hiljem samal päeval ütles "Donetski Rahvavabariigi" juht Oleksandr Zahhartšenko, et nad "ei tee enam relvarahukõnelusi" ja et tema väed kavatsevad "rünnata kuni Donetski oblasti piirideni".[4]
31. jaanuariks 2015 kavandati Minskis kõneluste järjekordne voor. Kolmepoolse kontaktrühma liikmed sõitsid Minskisse, et kohtuda separatistide esindajatega, kes kohale ei ilmunud. Kõnelused lõppesid tulemusteta.
Teine Minski kokkulepe
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuari lõpus 2015 alustasid separatistid pealetungi olulisele Debaltseve raudteesõlmele. Prantsusmaa president Hollande ja Saksamaa kantsler Merkel esitasid 7. veebruaril uue rahuplaani, mis koostati pärast kõnelusi Ukraina presidendi Petro Porošenko ja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Plaan esitati vastukäiguna USA ettepanekule saata Ukraina valitsusvägedele relvastust, mis kantsler Merkeli sõnul tooks kaasa ainult kriisi süvenemise.
11. veebruaril 2015 kohtusid Minskis Venemaa president Vladimir Putin, Ukraina president Petro Porošenko, Saksamaa kantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president François Hollande, "Donetski Rahvavabariigi" juht Oleksandr Zahhartšenko ja "Luhanski Rahvavabariigi" juht Igor Plotnitski. Läbirääkimised kestsid üleöö kuusteist tundi ja Saksamaa välisministri sõnul olid need "väga rasked".[5] Pärast kõnelusi teatati 12. veebruaril, et konflikti osapooled sõlmisid uue kokkuleppe, mida tavaliselt nimetatakse Minsk kaheks.
Lepingu sisu
[muuda | muuda lähteteksti]Vahetu ja täielik relvarahu Ukraina Donetski ja Luhanski oblastite teatud rajoonides ning selle range täitmine alates 15. veebruari 2015 kella 00.00-st EET.
Kõigi raskerelvade väljatõmbamine mõlemalt poolt võrdsele kaugusele eesmärgiga luua vähemalt 50 kilomeetri (31 miili) kaugusel turvatsoon vähemalt 100 mm kaliibriga suurtükiväe jaoks ja 70 kilomeetri (43 miili) turvatsoon mitme raketiheitja (MRLS) jaoks ja 140 kilomeetri (87 miili) MLRS Tornado-S, Uragan, Smertš ja Totška U taktikaliste raketisüsteemide jaoks:
Ukraina vägede jaoks tegelikust kontaktjoonest;
Ukraina Donetski ja Luhanski oblasti teatavate rajoonide relvastatud formeeringute jaoks kontaktliinilt vastavalt Minski memorandumile seisuga 19. september 2014
Ülalnimetatud raskerelvade väljatõmbamine peab algama hiljemalt teisel päeval pärast relvarahu algust ja lõppema 14 päeva jooksul.
Seda protsessi aitab OSCE kolmepoolse kontaktrühma toel.
OSCE teostab relvarahu ja raskerelvade väljatõmbamise tõhusat jälgimist ja kontrollimist alates esimesest väljatõmbamise päevast, kasutades kõiki vajalikke tehnilisi vahendeid, nagu satelliite, droone, raadiolokatsioonisüsteeme jne.
Esimesel päeval pärast lahkumist alustatakse dialoogi kohalike valimiste läbiviimise viiside üle vastavalt Ukraina seadusandlusele ja Ukraina seadusele "Kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta konkreetsetes Donetski ja Luhanski oblastite piirkondades" ning samuti nende linnaosade tuleviku kohta ülalnimetatud seaduse alusel.
Viivitusteta, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates käesoleva dokumendi allkirjastamise kuupäevast, peab Ukraina Ülemraada heaks kiitma resolutsiooni, milles on märgitud territoorium, mis kuulub erirežiimi alla vastavalt seadusele "Ajutise korralduse kohta". Kohalik omavalitsus konkreetsetes Donetski ja Luhanski oblastite piirkondades", mis põhineb Minski memorandumiga 19. septembril 2014 kehtestatud liinil.
Anda armu ja amnestiat, kehtestades seaduse, mis keelab isikute tagakiusamise ja karistamise seoses sündmustega, mis leidsid aset Ukraina Donetski ja Luhanski oblastite teatud rajoonides.
Kõigi pantvangide ja ebaseaduslikult kinni peetavate isikute vabastamine ja vahetamine, lähtudes põhimõttest "kõik kõigi eest". See protsess peab lõppema – hiljemalt – viiendal päeval pärast (relvade) väljatõmbamist.
Tagada humanitaarabi ohutu juurdepääs, kohaletoimetamine, ladustamine ja jaotamine abivajajatele, tuginedes rahvusvahelisele mehhanismile.
Määratleda sotsiaalsete ja majanduslike sidemete täieliku taastamise viisid, sealhulgas sotsiaalsed siirded, nagu pensionimaksed ja muud maksed (sissetulekud ja tulud, kommunaalarvete õigeaegne tasumine, maksumaksete taastamine Ukraina õigusvaldkonna raames).
Selle eesmärgiga taastab Ukraina oma pangandussüsteemi segmendi juhtimise konfliktist mõjutatud piirkondades ja võimalik, et selliste tehingute hõlbustamiseks luuakse rahvusvaheline mehhanism.
Taastada riigipiiri kontroll Ukraina valitsusele kogu konfliktipiirkonnas, mis peab algama esimesel päeval pärast kohalikke valimisi ja lõppema pärast täielikku poliitilist regulatsiooni (kohalikud valimised konkreetsetes Donetski ja Luhanski oblastite rajoonides seaduse alusel Ukraina ja põhiseadusreform) 2015. aasta lõpuks punkti 11 täitmise tingimusel – konsultatsioonidel ja kokkuleppel Donetski ja Luhanski oblasti konkreetsete rajoonide esindajatega kolmepoolse kontaktrühma raames.
Kõikide välisriikide relvastatud koosseisude, sõjatehnika ja ka palgasõdurite väljatõmbamine Ukraina territooriumilt OSCE järelevalve all. Kõigi ebaseaduslike rühmituste desarmeerimine.
Ukraina põhiseadusreform, mille uus põhiseadus hakkab kehtima 2015. aasta lõpuks ja mille põhielement on detsentraliseerimine.
Ukraina seaduse "Kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta konkreetsetes Donetski ja Luhanski oblastite rajoonides" alusel arutatakse ja lepitakse kokku kohalike valimistega seotud küsimused Donetski ja Luhanski oblasti konkreetsete rajoonide esindajatega. kolmepoolne kontaktrühm. Valimised toimuvad vastavalt asjakohastele OSCE standarditele ja neid jälgib OSCE/ODIHR.
Tõhustada kolmepoolse kontaktrühma tööd, sealhulgas Minski lepingute asjakohaste aspektide rakendamise töörühmade loomise kaudu.[6]
Järelkaja
[muuda | muuda lähteteksti]Kuigi lahingud üldiselt vaibusid pärast relvarahu jõustumist 15. veebruaril 2015 kell 0:00 EET, jätkusid kokkupõrked ja pommitamine veel mitmel pool. Debaltseves jätkus lahingutegevus kuna separatistide juhi Zahhartšenko sõnul relvarahu selles piirkonnas ei kehti.[7] Donetski oblasti lõunaosas jätkusid lahingud separatistide ja Ukraina valitsusvägede vahel Mariupoli ümbruses. 18. veebruaril 2015 langes Debaltseve separatistide valdusse. 24. veebruaril 2015 alustasid mõlemad separatistide "vabariigid" raskerelvastuse väljaviimist rindejoonelt, Ukraina tegi seda 26. veebruaril 2016.[8]
Ukraina parlament võttis 17. märtsil 2015 vastu Donbassi eristaatuse seaduse, nagu nägi ette Minsk 2 leping.[9]
Donbassis aga jätkus edasi tulevahetus, mis ei võimaldanud rahuplaani ellu viia. 2021. aasta oktoobris ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et "kui ameeriklased on tõeliselt valmis toetama Minski kokkulepete elluviimist, saab selle küsimuse väga kiiresti lahendada."[10] Tekkis vaidlus Vene Föderatsiooni rolli üle, Minski lepingut tõlgendati lepinguna Ukraina ja Venemaa vahel, kuid vahendaja rolli täitnud Venemaa nõudis, et Ukraina peaks läbirääkimisi otse separatistidega. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et tal ei ole kavatsust terroristidega rääkida. Vene pool keeldus kõrgetasemelistest läbirääkimistest (Venemaa ekspresident Dmitri Medvedev: "On mõttetu läbirääkida vasalliga").[11] 31. jaanuaril 2022 ütles Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov, et "Minski leppe täitmine tähendab riigi hävitamist. Kui need allkirjastati Vene relvatoru all – ja sakslased ja prantslased vaatasid – oli kõigile ratsionaalsetele inimestele juba selge, et neid dokumente on võimatu rakendada.”[12] 15. veebruaril 2022 võttis Venemaa Riigiduuma vastu resolutsiooni, milles paluti president Putinil diplomaatiliselt tunnustada separatistlike Donetski ja Luhanski Rahvavabariigi iseseisvust.[13] Järgmisel päeval tunnistas Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov, et Donbassi vabariikide ametlik tunnustamine ei oleks Minski kokkulepetega kooskõlas.[14] Venemaa tunnustas ametlikult Donetski ja Luhanski rahvavabariiki 21. veebruaril 2022.[15]
22. veebruaril 2022 teatas Putin, et Minski kokkuleppeid "enam ei eksisteeri" ja et nende kokkuvarisemises on süüdi Ukraina, mitte Venemaa.[16]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.osce.org/files/f/documents/a/a/123258.pdf
- ↑ https://www.osce.org/files/f/documents/a/1/123807.pdf
- ↑ "Ukraine suffers considerable losses — DPR Defense Ministry". TASS. 23. jaanuar 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. mai 2023. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ "Ukraine rebel Zakharchenko 'rejects truce talks'". BBC News (Briti inglise). 23. jaanuar 2015. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ Hudson, Alexandra; Chambers, Madeline (12. veebruar 2015). "German foreign minister: Minsk deal not all we would have wished for". Reuters (inglise). Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ "Minsk agreement on Ukraine crisis: text in full". The Telegraph (inglise). 12. veebruar 2015. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ Huijboom, Stefan. "Quieter, but guns of war still not silent, on first day of cease-fire in Donetsk". Kyiv Post (inglise). Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ Shpigunov, Alexander; Tsvetkova, Maria (26. veebruar 2015). "Ukraine begins artillery withdrawal, recognising truce is holding". Reuters (inglise). Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ Zinets, Natalia; Balmforth, Richard (17. märts 2015). "Ukraine parliament offers special status for rebel east, Russia criticizes". Reuters (inglise). Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ "Lavrov: U.S. could significantly accelerate implementation of Minsk Agreements on Donbas if it wanted". interfax.com (inglise). 19. oktoober 2021. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ "Russia Shouldn't Negotiate With 'Vassal' Ukraine, Ex-President Medvedev Says". The Moscow Times (inglise). 11. oktoober 2021. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ Karmanau, Yuras (31. jaanuar 2022). "Ukraine security chief: Minsk peace deal may create chaos". Associated Press (inglise). Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ "Russian Parliament Votes To Give Sovereign Recognition To Donbas". Russia Briefing (inglise). 15. veebruar 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2022. Vaadatud 23. veebruaril 2022.
- ↑ "U.S. Blinken warns Russia against declaring Ukraine breakaway regions independent". Reuters (inglise). 16. veebruar 2022. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ Roth, Andrew; Borger, Julian (21. veebruar 2022). "Putin orders troops into eastern Ukraine on 'peacekeeping duties'". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- ↑ "Minsk agreements cease to exist — Putin". TASS. 22. veebruar 2022. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.