Mine sisu juurde

T-64

Allikas: Vikipeedia
T-64
Muuseumis tehtud foto esiplaanil on T-64A tank.
Muuseumis tehtud foto esiplaanil on T-64A tank.
Tüüp tank
Päritoluriik  Nõukogude Liit
Teenistusajalugu
Teenistuses 1966–…
Kasutajad vaata kasutajaid
Sõjad
Tootmise ajalugu
Konstruktor KMDB
Konstrueeritud 1951–1962
Tootja Malõševi tehas
Tootmises 1963–1987
Toodetud ühikuid ~13 000
Tehnilised andmed
Kaal 38 tonni[1]
Pikkus 9,225 m[1]
Laius 3,415 m[1]
Kõrgus 2,172 m[1]
Meeskond 3[1]

Soomus 20–450 mm[1]
Pearelv
125 mm D-81TM (2A46)
Muu
relvastus
  • 7,62 mm PKMT tankikuulipilduja
  • 12,7 mm NSVT õhutõrjekahur
Mootor 5TDF diiselmootor
700 hj[1]
Võimsuse-kaalu suhe 18,4 hj/t
Vedrustus torsioonvedrustus
Tegevusulatus
500 km[1]
Kiirus 60,5 km/h[1]

T-64 on Nõukogude Liidu päritolu tank. Tank töötati välja Harkivis ja seda toodeti sealsamas. T-64 ühendas mitmeid tehnilisi innovatsioone ning oli seetõttu keerukam ja kallim, mistõttu ei eksportinud Nõukogude Liit tanki Varssavi pakti liitlastele ega kolmandatele riikidele.

T-64 oli esimene Nõukogude tank, mille 125 mm kahurit laadis automaatlaadija. Automaatlaadija võimaldas vähendada tanki meeskonna koosseisu laaduri võrra, kelle tööruumi arvelt vähendati masina suurust ja kaalu.

T-64 oli esimene paljudest Nõukogude Liidu tankidest, mille pearelv on 125 mm sileraudne kahur. Läbi kahuritoru oli võimalik lasta ka tankitõrjerakette. Uuenduslik oli samuti soomus, sest esimest korda kasutati Nõukogude tankitootmises komposiitsoomust[2].

Ajastule kohaselt arvestati T-64-e kavandamisel võimaliku tuumasõja ohuga. Seetõttu sisaldas soomus radiatsiooni neelavat kihti, tanki sise- ja välisõhk hoiti eraldi ning välisõhk filtreeriti enne selle meeskonnaruumi pääsemist. Huvitava nüansina paiknes rataste põrutusi neelav kummikiht terasest rataste sees ja mitte nende peal, nagu oli kombeks teistel Nõukogude tankidel[3]. Viimati nimetatu muudab T-64 rattad teiste tankide ratastest kuumakindlamaks.

Tank osutus piisavalt edukaks, et selle põhjal konstrueeriti gaasiturbiiniga T-80. Tolle algsed variandid kandsid T-64 tanki torni, sama kahurit ja automaatlaadijat. Küll aga parandati T-80 tarbeks tanki soomust.

Külma sõja ajal varustati T-64-dega Nõukogude Liidu Ida-Euroopas paiknevad väeosad. Nõnda jõudsid tankid eesliiniüksustesse Ida-Saksamaal ja Ungaris. T-64 tanke kasutati teisteski Nõukogude läänepoolsetes üksustes.

Enne 1991. aastat ei eksporditud ühtegi T-64 tanki. Seetõttu oli tank teenistuses ainult Nõukogude Liidus ja selle endistes liiduvabariikides. Peale liidu lagunemist oli T-64 Ukraina, Usbekistani, Valgevene ja Venemaa relvastuses, kellest esimesena nimetatust sai tanki suurim kasutaja.

Ukraina T-64 2021. aastal

Tank konstrueeriti Nõukogude Liidus Harkivi konstrueerimisbüroos. Uue tanki loomine algas juba 1951. aastal ja seda vedas tankikonstruktor Aleksandr Morozov. Enne tootmisküpse variandini jõudmist valmisid 1950. ja 1960. aastatel mitu Objekt 430 ja 432 prototüüpi, millel testiti uuenduslikke lahendusi. Objekt 432-e konstruktsiooni parandati, misjärel võeti see 1966. aasta lõpus teenistusse tähisega T-64.

Ent juba siis plaaniti tanki uuendada. T-64A variant oli esimene, mis sai T-62-lt tuntud 115 mm sileraudse kahuri asemel samuti sileraudse 125 mm kahuri ja automaatlaadija. T-64B sai parema soomuskaitsega torni, aga kavandatud võimsam mootor tootmisesse ei jõudnud.

Nõukogude tankile kohaselt toodeti kümneid erinevaid T-64 variante ja tanke uuendati korduvalt. Tootmine jõudis lõpule 1987. aastal ja selleks ajaks oli tanke ehitatud peaaegu 13 000.

Kaart T-64 tankide kasutajatega, millel sinine tähistab tanki praeguseid kasutajaid ja punane endiseid.
  • Donetski Rahvavabariik – 2017. aasta seisuga mitmed T-64B-d, T-64BV-d ja T-64BM-id teenistuses[4].
  •  Kongo Demokraatlik Vabariik – 25 Ukrainalt ostetud T-64B-1 tanki[5][6].
  • Luhanski Rahvavabariik – 2017. aasta seisuga mitmed T-64B-d, T-64BV-d ja T-64BM-id teenistuses[4].
  • Transnistria – 18 T-64BV-d teenistuses.
  •  Ukraina – 2005. aasta seisuga 2 215 T-64 tanki[7]. Levinumad variandid on T-64BV ja T-64B[8]. Seisuga november 2023 oli teenistuses ja reservis 800 T-64[9].
  •  Usbekistan – 2017. aasta seisuga 100 tükki teenistuses[10].
  •  Venemaa – 1995. aasta seisuga oli alles ~4000 erinevat varianti T-64-a. 2014. aastaks oli neid järel umbes 2000, mis olid teenistuses välja arvatud ja vanarauaks tegemisel[11][12][13]. Seisuga veebruar 2024 oli teenistuses 100 Т-64A ja T-64BV ja olemas ka hoidlates (hoidlates olevate T-55, T-62, T-64, T-72, T-80, T-90 hinnatav koguarv on 4000)[14].

Endised kasutajad

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 T-64A Main Battle Tank (arhiveeritud). Vaadatud 9. veebruaril 2015.
  2. Balls of Soviet Tanks. Tank Archives. Vaadatud 30. augustil 2023
  3. T-64 Main Battle Tank. Military Today. Vaadatud 30. augustil 2023.
  4. 4,0 4,1 "The Military Balance 2017, page 231". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2017. Vaadatud 11. oktoobril 2017.
  5. "DRC reportedly receiving T-64 tanks". Defence Web. 20. veebruar 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2017. Vaadatud 1. august 2017.
  6. Binnie, Jeremy (1. august 2017). "T-64 tank delivery to DRC confirmed". IHS Jane's 360. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2017. Vaadatud 1. august 2017.
  7. John Pike. "Ground Forces Equipment – Ukraine". Vaadatud 15. november 2014.
  8. «Харківський бронетанковий завод» передав ЗСУ дев’ять танків Т-64БВ - АрміяInform, 16.02.2021 (vaadatud: 09.02.2022)
  9. Axe, David. "Ukraine's New T-64BV1K Mod. 2022 Tank Can Fight—And Coordinate Other Tanks As They Fight, Too". Forbes (inglise). Vaadatud 25. mail 2024.
  10. "The Military Balance 2017, page 232". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2017. Vaadatud 11. oktoobril 2017.
  11. Adrian Croft (14. juuni 2014). "NATO says images raise suspicions that Russia moved tanks into Ukraine". Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2014. Vaadatud 14. juuni 2014. phased out of service and were slated for destruction
  12. "NATO Releases Imagery: Raises Questions on Russia's Role in Providing Tanks to Ukraine". SHAPE Public Affairs Office. 14.06.2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.02.2016. Vaadatud 27.06.2014.
  13. "Daily Press Briefing: June 20, 2014". U.S. Department of State. 20. juuni 2014. Vaadatud 27. juuni 2014.
  14. The Military Balance 2024. – Lk 193.
  15. Vladimir Tretyakov. Сухопутные войска курс молодого бойца (vaadatud 23. jaanuar 2015)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]