IRIS-T

IRIS-T
	IRIS-T õhk-õhk-raketi makett hävitaja tiiva all.
Tüüp	õhk-õhk-rakett; õhutõrjerakett
Päritoluriik	Saksamaa
Teenistusajalugu
Teenistuses	2005–…
Kasutajad	vaata kasutajaid
Sõjad	Vene-Ukraina sõda
Tootmise ajalugu
Tootja	Diehl Defence, Avio S.p.A., Litton Italia, Leonardo S.p.A
Tehnilised andmed
Kaal	87,4 kg
Pikkus	2,94 m
Läbimõõt	127 mm
Mootor	tahkekütusrakett
Tiivaulatus	447 mm
Tegevusulatus	25 km
Kiirus	3 Machi
Juhtimissüsteem	infrapuna otsipea

IRIS-T (inglise keeles InfraRed Imaging System Tail/Thrust Vector-Controlled) on lühimaa õhk-õhk-rakett. Raketi täiustatud ja kohaldatud variante rakendatakse pind-õhk-raketina. IRIS-T töötas välja ja seda toodab rahvusvaheline konsortsium, mille juhtriik on Saksamaa.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

IRIS-T omadused olenevad raketi otstarbest. Neid on kolme põhilist tüüpi:

lühimaa õhk-õhk-rakett (IRIS-T);
lühi-, kes- või pikamaa pind-õhk-rakett (IRIS-T SLS, IRIS-T SLM ja IRIS-T SLX);
allveelaev-õhk-rakett (IDAS).

Eri otstarbega IRIS-T rakettide tehnilised omadused erinevad vähemal või suuremal määral. Enamikku variante ühendab infrapuna otsipea olemasolu ja põhilised süsteemid, kuid muude tehniliste omaduste osas ilmnevad raketi üldisi parameetreid mõjutavad lahknevused:

IRIS-T põhivariant on infrapuna otsipead kasutav 25 km laskekaugusega lühimaa õhk-õhk-rakett.
IRIS-T SLS on lühimaa õhutõrjerakett laskekaugusega 10 km ja laskekõrgusega 5 km^[4]. Võrreldes põhivariandiga on raketti muudetud vähe ja muudatused puudutavad eelkõige selle juhtimissüsteemi ja andmesideühendust, et integreerida õhk-õhk-rakett maapealsesse õhutõrjevõrku.
IRIS-T SLM on keskmaa õhutõrjerakett laskekaugusega 40 km ja laskekõrgusega 20 km^[4]. Mudelil on täiustatud mootor, andmesideühendus ja juhtimissüsteem, aga ninas on ikkagi infrapuna otsipea^[5]. Otsipead katab õhutakistust vähendav ninakoonus, mis sihtmärgi läheduses küljest heidetakse^[5].
IRIS-T SLX on kaugmaa õhutõrjerakett laskekaugusega 80 km ja laskekõrgusega 30 km^[6]. Välja töötamise järgus olev rakett kasutab sihtmärgini jõudmiseks infrapuna otsipead ja radarit ning uuemat mootorit^[6].
IDAS on IRIS-T-st edasi arendatud allveelaev-õhk-rakett laskekaugusega 20 km^[7]. Raketil on IRIS-T põhivariandiga sama otsipea, ehkki raketi kere ja juhtimissüsteem on erinevad. Allveelaev peab IDAS-ega ühendust fiiberoptilise kaabli abil ja raket tulistatakse välja torpeedotoru kaudu^[7].

IRIS-T õhutõrjepatareisse kuulub kolm laskeseadet (igaüks kannab kaheksat raketti), mitmeotstarbeline 360° kaitset pakkuv AESA radar tuvastuskaugusega 250 km ja juhtimiskeskus, kusjuures viimane võib paikneda teistest patarei sõidukitest kuni 20 km kaugusel^[6]. IRIS-T suudab kinni püüda kiiresti liikuvaid ja miniatuurseid sihtmärke, nagu õhk-õhk/pind-õhk raketid ja õhk-pind/pind-maa rakette, UAV/droone ja tiibrakette. Otsetabamuse tõenäosuse parandamiseks on rakett varustatud aktiivse radari lähedusanduriga^[8].

Lisaks on IRIS-T-l ainulaadne võime võrreldes teiste sarnaste rakettidega, nagu AIM-9X, sihtida ja alla tulistada teisi õhk-õhk ja pind-õhk-rakette, pakkudes seega 360° kaitsevõimet^[9].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

IRIS-T loodi algselt AIM-9 Sidewinderi võimekama asendajana NATO vägedes. Lõpuks hargnes ühine projekt erinevatesse suundadesse, sest USA välja pakutud AIM-9X uuendus ei leidnud teistes NATO riikides piisavalt vastukaja. Seetõttu arendas Prantsusmaa välja MBDA MICA õhk-õhk raketi, Saksamaa taasalustas partneritega IRIS-T välja töötamise, Suurbritannia konstrueeris ASRAAM-i ja USA hakkas tootma AIM-9X-e.

IRIS-T oli mõeldud standardse relvana järgmistele lennukitele: Eurofighter, F-16, EF-18, Tornado ja Gripen. Raketi pind-õhk versioon kasvas välja NATO ühisest MEADS programmist. Alates 2005. aastast on süsteemi peamine tootja Diehl Defence^[10].