Ants Piip

Allikas: Vikipeedia

Ants Piip VR III/1 (28. veebruar 1884 Viljandimaa, Tuhalaane1. oktoober 1942 Nõrobi vangla, Nõrobi rajoon, Molotovi oblast) oli Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane. Eesti Vabariigi esimene riigivanem (21. detsembrist 1920 kuni 25. jaanuarini 1921).

Ta oli Eesti Vabariigi peaminister 26. oktoobrist 21. detsembrini 1920.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ants Piip, 1923
Nikolai Maimu, Ants Piibu ja Jüri Uluotsa mälestustahvel Tartu Ülikooli peahoones, september 2011.jpg

Ants Piip õppis Tuhalaane õigeusu kihelkonnakoolis ja lõpetas 1903. aastal Kuldīga Õpetajate Seminari. 1903–1905 oli ta kösterkooliõpetaja Alūksnes, 1905–1906 õpetaja Kuressaare Nikolai õigeusu kihelkonnakoolis, 19061912 Kuressaare merekoolis, 19131915 Peterburi Jansoni kaubanduskoolis. Ta lõpetas eksternina Kuressaare gümnaasiumi, 1908–1913 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, täiendas end 1912 Berliini Ülikoolis, 1913–1916 oli Peterburi Ülikooli teaduslik stipendiaat. 1917 oli ta Peterburi Ülikooli eradotsent ja Vene siseministeeriumi rahvuste departemangu ametnik, 1916–1917 sõjaväeametnikuna Vene kohtuministeeriumi kohtute peavalitsuse teenistuses.

1917–1919 oli Ants Piip Eesti välisdelegatsiooni liige Peterburis ja Londonis, osales Pariisi rahukonverentsil. 1919 oli ta välisministri abi, 1919–1920 Eesti delegatsiooni liige Tartu rahu rahuläbirääkimistel, 1920 Eesti esindaja Suurbritannias, 1920–1921 riigivanemana Ants Piibu valitsuses ka sõjaminister, 19211922, 19251926, 1933 ja 19391940 välisminister, 1923–1925 Eesti saadik Ameerika Ühendriikides. 1917–1918 oli ta Maanõukogu, 1919–1920 Asutava Kogu, 1920–1923 I Riigikogu ja 1938–1940 I Riigivolikogu liige.

1906–1907 oli ta Kuressaare ajalehe Hääl toimetaja, 1923 Vaba Maa peatoimetaja. 1914–1923 oli ta vandeadvokaadi abi, 1923–1940 vandeadvokaat, 1919–1924 Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori kohusetäitja, 1924–1940 korraline professor, 1930–1939 ülikooli akadeemilise kohtu esimees, 1932 California Ülikooli külalisõppejõud, 1930–1940 Tartu linnavolikogu liige (1939. aasta valimistel sai ta kandidaatidest enim hääli), 1935–1938 juhataja.

Kuulus Eesti Vabariigi delegatsiooni 28. septembril 1939 sõlmitud vastastikuse abistamise lepingu läbirääimistel. See leping võimaldas Nõukogude sõjaväe paigutamist Eesti territooriumile, mis lõppes Eesti annekteerimisega NSV Liitu aastal 1940.

Ta oli Kuressaare Laenu ja Hoiu Ühisuse asutajaid, Saaremaa Õpetajate Liidu ja Eesti Lastekaitse Ühingu esimees, 1922–1940 Rahvasteliidu Eesti Ühingu (1937–1940 Välissuhete Ühing) esimees, 1929–1940 Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi president, 1929–1940 Paneuroopa Ühingu esimees, 1930–1938 Noorte Kotkaste peavanema abi, 1932–1940 Eesti–Läti Ühingu, 1932–1940 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, 1935–1937 Balti Riikide Koostööbüroo, 1937–1940 Rahvusvahelise Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Komitee esimees, 1929–1940 Soome–Põhja-Ameerika Ühendriikide, 1930–1940 Eesti–Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjonide liige, 1938–1940 Kreeka–Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjoni esimees. Olnud OÜ Vaba Maa ja Tartu Panga juhatuse liige, 1935– 5. mai 1938 Töötülide lahendamise komisjoni esimees.

NKVD vangistas Ants Piibu 30. juunil 1941. Ta suri vanglas.

Ants Piibu valitsus (26. oktoober 1920 – 25. jaanuar 1921)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ants Piibu valitsus.
  • Ants Piip – peaminister (kuni 20. detsembrini 1920), riigivanem (alates 20. detsembrist 1920), sõjaminister ja välisministri kohusetäitja (alates 14. jaanuarist 1921)
  • Otto Strandman (kuni 14. jaanuarini 1921 – välisminister ja kohtuminister
  • Lui Olesk – töö- ja hoolekandeminister ja siseminister
  • Juhan Kukk – kaubandus-tööstusminister ja teedeminister
  • Kaarel Baars – rahaminister ja kohtuministri kohusetäitja (alates 14. jaanuarist 1921)
  • Jüri Annusson – haridusminister
  • Theodor Pool – põllutööminister
  • Peet Johanson – toitlusminister

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Töid põhiseadus-, rahvusvahelise ja kaubandusõiguse alalt.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
III/1

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paavsti aumärk välisminister prof. A. Piibule. Rahvaleht, 26. aprill 1940, nr 98, lk 3
  2. Prof. A. Piip Tuhalaane aukodanikuks. Rahvaleht, 21. märts 1939, nr 68, lk 3

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tõnu Põder. "Kompromissikuningas". Edasi, 28. veebruar ja 1. märts 1989
  • Bruno Pao. "Ants Piip ja Kuressaare". – Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat 1995
  • Ülikooli esindajaks rahvuskogu teise kotta prof. A. Piip. Uus Eesti, 9. detsember 1936, nr 334, lk 1
  • Peeter Järvelaid. Monoloog: Jaan Poska ja tema õpetaja Carl M.Bergbohm. // Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn 2010, lk 394–398. ISBN 978-9949-21-171-5
  • Peeter Järvelaid. Monoloog: Tartu rahu Euroopa õigusajaloos. // Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn 2010, lk 511–512. ISBN 978-9949-21-171-5
  • Peeter Järvelaid. Kultuurrahvaks olemise kultuur. – Pärnu Postimees, 14. august 2010, lk 11

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ants Piip Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Eelnev:
Jaan Tõnisson
Eesti peaminister
26. oktoober21. detsember 1920
Järgnev:
Riigivanem
Eelnev:
Aleksander Tõnisson
Eesti sõjaminister
26. oktoober 192025. jaanuar 1921
Järgnev:
Jaan Soots
Eelnev:
-
Eesti riigivanem
21. detsember 192025. jaanuar 1921
Järgnev:
Konstantin Päts
Eelnev:
Otto Strandman
Eesti välisminister
25. jaanuar 192120. oktoober 1922
Järgnev:
Aleksander Hellat
Eelnev:
Ado Birk
Eesti välisminister
15. detsember 192523. juuli 1926
Järgnev:
Friedrich Akel
Eelnev:
August Rei
Eesti välisminister
18. mai21. oktoober 1933
Järgnev:
Julius Seljamaa
Eelnev:
Karl Selter
Eesti välisminister
12. oktoober 193921. juuni 1940
Järgnev:
August Rei (eksiilis)