Maarja-sõnajalg

Allikas: Vikipeedia
Maarja-sõnajalg
Dryopteris filix-mas 001.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Sõnajalgtaimed Pteridophyta
Klass: Keerdlehikud Pteridopsida
Selts: Polypodiales
Sugukond: Sõnajalalised Dryopteridaceae
Perekond: Sõnajalg Dryopteris
Liik: Maarja-sõnajalg
Ladinakeelne nimetus
Dryopteris filix-mas
L.
Sünonüümid
  • Polypodium filix-mas

Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) on sõnajalaliste sugukonda ja sõnajala perekonda kuuluv liik.

Maarja-sõnajala rahvapärased nimetused on nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon ja viigirohi.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta on mitmeaastane suvehaljas eostaim, mis kasvab kuni ühe meetri kõrguseks.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vegetatiivselt paljuneb risoomi abil, generatiivselt eostega.

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-,salu-, lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades.

Levik ja ohtrus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maarja-sõnajalg on üks levinumaid põhjapoolkera parasvöötme taimi. Teda leidub peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias. Eestis on ta tavaline.

Kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maarja-sõnajala juurikas (risoom) on mürgine. Teda on rahvameditsiinis kasutatud juba rohkem kui kolm tuhat aastat.

Maarja-sõnajalast saab abi paelusside vastu. Kui rohtu sisse võtta, siis halvab see paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. Pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra. Inimene ei ole nii tundlik neile mürkidele, kuid mõne tunni pärast võivad nad halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada[viide?].

Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra. Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda esmaabiks veega segatud pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse. [1]

Kuna risoom on suhteliselt magusa maitsega, siis võivad nii mets- kui kodusead süüa neid paha aimamata ja saada mürgistuse.

Samuti pannakse maarja-sõnajala lehti vahel ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral. [2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Maarja-sõnajalg portaalis bio.edu.ee
  2. Kuresoo, R., Relve, R., Rohtmets, I. Eesti eluslooduse teejuht. Varrak 2005

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]