Kõhutüüfus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kõhutüüfus
Febris typhoides
Salmonella typhi typhoid fever PHIL 2215 lores.jpg


Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-9 002
DiseasesDB 27829
MedlinePlus 000637
eMedicine oph/686 med/2331

Kõhutüüfus (ladina keeles typhus abdominalis või febris typhoides) on bakteri Salmonella typhi põhjustatud eluohtlik soolestiku nakkushaigus.

Haigestumine[muuda | muuda lähteteksti]

 Tugevalt endeemiline
 Endeemiline
 Üksikud juhud

Inimene haigestub bakteriga, kui sööb toitu või joob vett, mis on saastunud haige inimese väljaheidete või uriiniga. Bakter püsib vees või kuivanud heitveega kohtades nädalaid. Bakter võib levida ka puudutuse teel, kui haige ei ole käsi pesnud. Sellepärast on kõhutüüfus levinud viletsa hügieenitasemega piirkondades, kus napib puhast joogivett, nagu Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika. Maailmas haigestub sellesse aastas ligi 12,5 miljonit inimest.[1] Haiguse peiteaeg on 3–60 päeva[2].

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

1939. aasta illustratsioon, millel näidatakse erinevaid viise, kuidas võib saastuda kaevuvesi

Kõrge palavik (kuni 40 °C), valulik kurk, oksendamine, verepais rinnus, kõhulahtisus, lööve nahal ja nõrkus. Haigus võib kesta kuni kuus nädalat. Tüüfusse haigestumist saab määrata väljaheite- või vereproovi alusel.[1]

Paranemine[muuda | muuda lähteteksti]

Ilma ravita on inimene kuude viisi haige ning 10–30%[2] sureb üldise nakkuse ja tüsistuste, nagu kopsupõletik ja sisemised verejooksud, tagajärjel[1]. Lastele, eriti imikutele on tüüfus peaaegu alati surmav[2]. Kui ravi alustada õigeaegselt, siis on paranemine täielik, surmajuhte täheldatakse ravitud patsientidel haruharva[2]. Ravitakse antibiootikumidega[1].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 M. P. Powell, Dr. O. Fischer, 101 haigust, mida te saada ei taha, tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006, lk 137
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 inimene.ee välja otsitud 2.08.10