Harilik palderjan

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Palderjan (perekond); ansambli kohta vaata artiklit Palderjan (ansambel); CD kohta vaata artiklit Palderjan (CD)

Harilik palderjan
Valeriana officinalis 001.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Uniohakalaadsed Dipsacales
Sugukond: Palderjanilised Valerianaceae
Perekond: Palderjan Valeriana
Liik: Harilik palderjan
Ladinakeelne nimetus
Valeriana officinalis
L.
Sünonüümid
  • incl. Valeriana nitida Kreyer; Valeriana excaltata J.C.Mikan = Valeriana officinalis var. nitida (Kreyer) Rostanski
  • Valeriana collina Wallr. (Valeriana officinalis subsp. collina (Wallr.) Nyman), Valeriana angustifolia Tausch (Valeriana officinalis var. angustifolia Vahl.)

Harilik palderjan (Valeriana officinalis) on palderjaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.

Levila ja kasvukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasvab laialdaselt nii Euroopas kui Aasias, kuid esineb mitmeti erinevate vormide või varieteetidena. Eestis sage.[1]

Kasvab sagedamini niisketel, kuid vahel ka kuivematel päris-, loo-, lammi-, soo- ja rannaniitudel, madalsoos, lodumetsas, puisniitudel, sageli kraavikallastel, metsaservades ja võsastikes. Eelistab viljakamat mulda.[1]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palderjani õisik

Hariliku palderjan on püsik. Taime varre pikkus on 50–100(135) cm. Lehed on paaritusulgjad ja saledad, koosnedes 2–11 lehekesest, enamasti on tipmine leheke teistest väiksem. Taime risoom on jäme ja aromaatne.

Sirmjas sarikõisik on suhteliselt tihe, harunev, õied valged või roosad, lõhnavad. Õitseaeg juunist augustini (harva kuni septembrini)[2].

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilik palderjan on tuntud ravimtaim. Taim sisaldab isovaleriaanhapet, estreid, park– ja limaaineid[3]. Palderjan on tuntud kui rahustava, antidepressiivse ja krampe leevendava toimega taim. Toimib paljude närvisüsteemi haiguste puhul, vähendab valu, soodustab und ning aitab stressi vastu. Ravimina kasutatakse juurikat koos juurtega[4].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohtmets, " Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht", Varrak, 2001
  2. Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 260
  3. Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon, Maalehe Raamat, 2004
  4. Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilille kirjastus, 2002