Harilik palderjan

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Palderjan (perekond); ansambli kohta vaata artiklit Palderjan (ansambel); CD kohta vaata artiklit Palderjan (CD)

Harilik palderjan
Valeriana officinalis 001.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Uniohakalaadsed Dipsacales
Sugukond: Palderjanilised Valerianaceae
Perekond: Palderjan Valeriana
Liik: Harilik palderjan
Ladinakeelne nimetus
Valeriana officinalis
L.
Sünonüümid
  • incl. Valeriana nitida Kreyer; Valeriana excaltata J.C.Mikan = Valeriana officinalis var. nitida (Kreyer) Rostanski
  • Valeriana collina Wallr. (Valeriana officinalis subsp. collina (Wallr.) Nyman), Valeriana angustifolia Tausch (Valeriana officinalis var. angustifolia Vahl.)

Harilik palderjan (Valeriana officinalis) on palderjaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik. Palderjani (Valeriana officinalis) rahustavat ja und soodustavat toimet tunti juba antiikajal. Palderjani nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast valere – terve olema. Eesti keelde on nimetus tulnud saksakeelse nimetuse Baldrian kaudu. [1]1. sajandil pKr nimetas Dioscorides taime nimega phu, mis pidi peegeldama palderjani ebameeldivat lõhna.[2] Keskajal uskusid mungad palderjani olevat Neitsi Maarja püha taim, mistõttu usuti, et sel on ka mitmeid maagilisi omadusi – näiteks padja alla pandult pidi palderjan kaitsema luupainajate eest. Nüüdisajal peetakse maagilisi omadusi eelkõige puhastavaks ja kaitsvaks ning samuti seostatakse taime armastuse ja harmooniaga. Palderjani rahvapärased nimetused on veel: kassiviinad, kinnirohi, paldrijaan, rabandusrohi, valerjan, vallerjaana, ülekäijarohi. [1]

Botaaniline iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Looduslikult esineb peamiselt Euroopas ja Ameerikas. Eestis kasvab ennekõike niitudel, puisniitudel, sooservades, kraavikallastes ja võsastikes. [3]

Palderjani õisik

Harilik palderjan on püsik. Taime varre pikkus on 50–100(135) cm. Lehed on paaritusulgjad ja saledad, koosnedes 2–11 lehekesest, enamasti on tipmine leheke teistest väiksem. Taime risoom on jäme ja aromaatne.

Sirmjas sarikõisik on suhteliselt tihe, harunev, õied valged või roosad, lõhnavad. Õitseaeg juunist augustini (harva kuni septembrini)[4].

Droog[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik palderjan on tuntud ravimtaim. Taim sisaldab isovaleriaanhapet, estreid, park– ja limaaineid[5]. Palderjan on tuntud kui rahustava, antidepressiivse ja krampe leevendava toimega taim. Toimib paljude närvisüsteemi haiguste puhul, vähendab valu, soodustab und ning aitab stressi vastu.

Droogiks kasutatakse risoomi ja juurte segu. Eesti Farmakopöa järgi peab peenestamata droog sisaldama vähemalt 0,5% ja peenestatud droog vähemalt 0,3% eeterlikku õli.[1] Droogi kogutakse sügisel. Pärast kogumist raputatakse mullast puhtaks ning maapealsed osad lõigatakse risoomi lähedalt maha (maapealseid osasid ei kasutata). Seejärel lõigatakse risoom pikuti lõhki või neljaks ning kuivatatakse temperatuuril 30 – 35 °C. Droogi lõhn on tugev ja väga iseloomulik ning maitse on vürtsikas ning kergelt mõrkjas. [6]

Toimed[muuda | muuda lähteteksti]

Palderjani sobib kasutatada rahutuse, hirmutunde, stressi, uinumisraskuste ja unehäirete korral. Toime kergete närvipingete ja vaimse stressi korral on ka teaduslikult tõestatud.[1] Tema toime on sedatiivne ja hüpnootiline. [3] Toime sõltub preparaadi valmistamise viisist, kõige kindlam on kasutada kliinilise uuringu läbi teinud tööstuslikke preparaate. Palderjan ei pruugi aga kõikide inimeste puhul toimida ning harva võib mõjuda ka vastupidiselt – tekitada hoopis joovastust ja ergutust. [1]

Rahvameditsiin[muuda | muuda lähteteksti]

Ennekõike tuntakse palderjani rahustava vahendina. Samuti on seda soovitatud kasutada närvihaiguste vastu (Nissi), hinge piinade vastu (Saarde), venituste (Kose). Karksi kandis usuti, et palderjan on 12 haiguse rohi.[1] Rahvameditsiinis kasutatakse palderjani lisaks veel peavalu, menstruatsioonivaevuste, närvivalu ja närvilisuse põhjustatud kõhukrampide korral.[6]

Retsepte[muuda | muuda lähteteksti]

Kange vesitõmmis: Rahustamiseks ja une soodustamiseks, 1 supilusikas 3-4 korda päevas (või õhtuti enne magama minekut). Võta 2-3 spl peenestatud droogi, vala üle klaasi keeva veega. Jäta suletud anumasse 45 minutiks seisma, aeg-ajalt segades. Kurna.[7]

Lahja vesitõmmis: 1 klaas 2-3 korda päevas. Võta 1 teelusikas peenestatud droogi, jäta klaasi keeva veega 10-15 minutiks seisma. Kurna.[7]

Alkoholitõmmis: Võetakse 0,5 – 1 teelusikas 3 korda päevas (või enne magama minekut). Jäta peenestatud droog ja 70% piiritus vahekorras 1:10 suletud anumasse 7-10 päevaks seisma, aeg-ajalt loksutades. Kurna.[7]

Vannid: 15-20 minuti jooksul temperatuuril 35-38 kraadi enne magama heitmist, une soodustamiseks. Võta vannitäie vee kohta 100g droogi ning lase sellels 1-2 liitri keeva veega 10-15 minutit tõmmata. Vala vannivette.[7]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Iridoidid:

  • Valepotriaadid (0,2 – 2%) – ebapüsivad ühendid, mis lagunevad baldrinaalideks
  • Valtraadid (isovaltraat, valtraat, isovaleroksühüdriin, atsevaltraat, valekloriin)
  • Didrovaltraadid (didrovaltraat, homodidrovaltraat, deoksüdidrovaltraat, homodeoksüdidrovaltraat, isovaleroksühüdroksüdidrovaltraat)[6]

Glükosiidid (valerosidaat)[6]

Eeterlik õli (0,2 – 1%, sisaldab bornüülisovalerianaati, iseopalderjanhapet, bornüülatsetaati, isoeugenüülvalerenaati, isoeugenüülisovalerenaati, valerenaali, valeranooni)[6]

Seskviterpeenid (0,1 – 0,9 % palderjanhapet, 2-hüdroksüpalderjanhapet, 2-atsetoksüpalderjanhapet)[6]

Alkaloidid (pürrolüsidiinalkaloidid aktinidiin, hatiniin, valerianiin, valeriin, alfa-metüülpürrüülketoon)[6]

Vastunäidustused ja ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Ei tohiks kasutada rasedad ja rinnaga toitjad ning samuti ülitundlikuse korral. Ei soovita kasutada alla 12-aastastel lastel. Palderjani toime võib tugevneda koostoimes alkoholiga. Kui kasutada samaaegselt uinuteid ja antidepressante, võib tugevadada ka nende toimet.[6] Harvadel juhtudel võib ärritada magu, põhjustada iiveldust ja kõhukrampe. Ettevaatlik tuleb olla ka autojuhtimisel ja töötamisel täpsust nõudvate masinatega.[3] Palderjanivannid on vastunäidustatud ägedate nahahaiguste, nakkushaiguste, põletikkude, südamepuudulikkuse ja kõrge vererõhu korral. [6]

Üleannustamise korral võivad ilmneda väsimus, pitsitustunne rinnus, juuste väljalangemine, kätevärin, pupillide laienemine. Nähud kestavad keskmiselt 24h.[6]

Leidub ka nii-öelda kassitüüpi inimesi, kellele, nagu kassidelegi, mõjub palderjan joovastavalt ja ergutavalt. Sellist toimet avaldavat tõenäoiliselt alkaloidid.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Raal, Ain. 101 Eesti ravimtaime, 2013. Kirjastus Varrak. p204
  2. Andrew Chevallier Fnimh. Encyclopedia of Herbal Medicine, 2000. Dorling Kindersley. p.148
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Raal, Ain. Farmakognoosia, 2010. Tartu Ülikooli Kirjastus. p.320-321
  4. Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 260
  5. Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon, Maalehe Raamat, 2004
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 6,9 Raal, Ain. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, 2010. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. p941-942
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Raal, Ain. Taimedes talletuv tervis, 2003. Kirjastus Valgus. p133-135