Harilik palderjan

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Palderjan (perekond); ansambli kohta vaata artiklit Palderjan (ansambel); albumi kohta vaata artiklit Palderjan (album)

Harilik palderjan
Valeriana officinalis 001.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Uniohakalaadsed Dipsacales
Sugukond: Palderjanilised Valerianaceae
Perekond: Palderjan Valeriana
Liik: Harilik palderjan
Ladinakeelne nimetus
Valeriana officinalis
L., 1753
Sünonüümid
  • Valeriana nitida Kreyer
  • Valeriana excaltata J.C.Mikan = Valeriana officinalis var. nitida (Kreyer) Rostanski
  • Valeriana collina Wallr. (Valeriana officinalis subsp. collina (Wallr.) Nyman), Valeriana angustifolia Tausch (Valeriana officinalis var. angustifolia Vahl.)[1]
  • Valeriana alternifolia Bunge
  • Valeriana baltica Pleijel
  • Valeriana chinensis Kreyer ex Komarov
  • Valeriana coreana Briqu.
  • Valeriana dageletiana Nakai ex F.Maek.
  • Valeriana dubia Bunge
  • Valeriana exaltata J.C.Mikan
  • Valeriana fauriei Briqu.
  • Valeriana leiocarpa Kitag.
  • Valeriana nipponica Nakai ex Kitag.
  • Valeriana pseudofficinalis C.Y.Cheng &H.B.Chen
  • Valeriana stubendorfii Kreyer ex Kom.
  • Valeriana subbipinnatifolia A.I.Baranov
  • Valeriana tianschanica Kreyer ex Hand.-Mazz..[2] [3]
  • Valeriana officinalis var. alternifolia (Bunge) Ledeb.
  • Valeriana officinalis var. angustifolia Miq.
  • Valeriana officinalis subsp. baltica Á. Löve & D. Löve
  • Valeriana officinalis subsp. collina (Wallr.) Nyman
  • Valeriana officinalis subsp. exaltata Soó
  • Valeriana officinalis var. incisa Nakai ex Mori
  • Valeriana officinalis var. latifolia Briq.
  • Valeriana officinalis subsp. nitida Soó
  • Valeriana officinalis var. nitida Rostanski
  • Valeriana officinalis var. officinalis [4]

Harilik palderjan (Valeriana officinalis) on palderjaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Palderjani (Valeriana officinalis) rahustavat ja und soodustavat toimet tunti juba antiikajal. Palderjani nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast valere – terve olema. Eesti keelde on nimetus tulnud saksakeelse nimetuse baldrian kaudu.[5] Palderjani rahvapärased nimetused on veel: kassiviinad, kinnirohi, paldrijaan, rabandusrohi, valerjan, vallerjaana, ülekäijarohi.[5] 1. sajandil pKr nimetas Dioscorides taime nimega phu, mis pidi peegeldama palderjani ebameeldivat lõhna.[6]

Levik ja kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Looduslikult esineb peamiselt Euroopas ja Ameerikas. Eestis kasvab ennekõike niitudel, puisniitudel, sooservades, kraavikallastes ja võsastikes.[7]

Palderjan on Eesti puisniitude, soode, võsade ja ojade kallastel üsna levinud taim. (Piippo ja Salo, 97:2007)

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik palderjan on püsik. Taime varre pikkus on 50–100 (135) cm ja vars on seest õõnes[8]. Lehed asuvad varre allosas rosettidena. (Piippo ja Salo, 97:2007) Lehed on paaritusulgjad ja saledad, koosnedes 2–11 lehekesest, enamasti on tipmine leheke teistest väiksem. Taime risoom on jäme ja aromaatne. Sirmjas sarikõisik on suhteliselt tihe, harunev, õied valged või roosad, lõhnavad. Õitseaeg juunist augustini (harva kuni septembrini)[9].

Droog[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Palderjanijuur.
Palderjanijuured (Valerianae radix)

Droogiks on palderjanijuur. Droogiks kasutatakse risoomi ja juurte segu. Eesti Farmakopöa järgi peab peenestamata droog sisaldama vähemalt 0,5% ja peenestatud droog vähemalt 0,3% eeterlikku õli.[5] Droogi kogutakse sügisel. Pärast kogumist raputatakse taim mullast puhtaks ning maapealsed osad lõigatakse risoomi lähedalt maha (maapealseid osasid ei kasutata). Seejärel lõigatakse risoom pikuti lõhki või neljaks ning kuivatatakse temperatuuril 30–35 °C. Droogi lõhn on tugev ja väga iseloomulik ning maitse on vürtsikas ja kergelt mõrkjas.[10]

Juured ja risoomid on kassidele ja ka rottidele väga atraktiivsed.[11]

Palderjani müüakse mitmel kujul: kapslite, tablettide, tinktuuride, standardiseeritud tinktuuride, pressitud mahlade, mitmesuguste komplekspreparaatidena. (Piippo ja Salo, 100:2007)

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Taim sisaldab isovaleriaanhapet, estreid, park- ja limaaineid[12], iridoide: valepotriaadid (0,2–2%) – ebapüsivad ühendid, mis lagunevad baldrinaalideks, valtraadid (isovaltraat, valtraat, isovaleroksühüdriin, atsevaltraat, valekloriin) ning didrovaltraadid (didrovaltraat, homodidrovaltraat, deoksüdidrovaltraat, homodeoksüdidrovaltraat, isovaleroksühüdroksüdidrovaltraat)[10], glükosiidi valerosidaat[10], eeterlikke õlisid: bornüülisovalerianaat, iseopalderjanhape, bornüülatsetaat, isoeugenüülvalerenaat, isoeugenüülisovalerenaat, valerenaal, valeranoon[10], seskviterpeene: palderjanhape, 2-hüdroksüpalderjanhape, 2-atsetoksüpalderjanhape[10] ning pürrolüsidiinalkaloidid: aktinidiin, hatiniin, valerianiin, valeriin, alfa-metüülpürrüülketoon.[10]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik palderjan on tuntud kui rahustava, antidepressiivse ja krampe leevendava toimega taim. Toimib paljude närvisüsteemi haiguste puhul, vähendab valu, soodustab und ning aitab stressi vastu. Rahvameditsiinis on seda soovitatud närvihaiguste (Nissi), hingepiinade (Saarde) ja venituste (Kose) vastu. Karksi kandis usuti, et palderjan on 12 haiguse rohi.[5] Lisaks sai sest abi veel peavalu, menstruatsioonivaevuste, närvivalu ja närvilisuse põhjustatud kõhukrampide korral.[10]

Palderjani sobib kasutada rahutuse, hirmutunde, stressi, uinumisraskuste ja unehäirete korral. Toime kergete närvipingete ja vaimse stressi korral on ka teaduslikult tõestatud.[5] Tema toime on sedatiivne ja hüpnootiline.[7] Toime sõltub preparaadi valmistamise viisist, kõige kindlam on kasutada kliinilise uuringu läbi teinud tööstuslikke preparaate. Leidub ka nii-öelda kassi tüüpi inimesi, kellele, nagu kassidelegi, mõjub palderjan joovastavalt ja ergutavalt. Sellist toimet avaldavat tõenäoliselt alkaloidid.[7]

Toime inimese närvisüsteemi[muuda | muuda lähteteksti]

GABA retseptoritele kinnitudes takistavad valereenhape, valerenoolhape ja atsetüülvalerenoolhape GABA lagunemist, selle tulemusel suureneb GABA hulk sünapsis ja see avaldab rahustavat toimet kesknärvisüsteemile. (Piippo ja Salo, 99:2007)

Valepotriaadid suurendavad keskendumis- ja töövõimet ja parandavat enesetunnet, kiirendavad une saabumist ja rahustavad samuti kesknärvisüsteemi. Taim kas ergutab või rahustab. Rahustav toime tuleb mitme aine koostoimest ja selle täpseid mehhanisme käesoleval ajal ei tunta. (Piippo ja Salo, 99:2007)

Teda kasutatakse mitmesuguste närvisüsteemi häirete korral. Näiteks tusasus, hüsteeria, stress, ängistus, paanikahood, masendus, lapseea käitumishälbed ja õppimisraskused, väsimus, puudulik keskendumisvõime, kohanemisraskused, peapööritus, värinad, peavalu, migreen, vanurite närvisüsteemihäired, kõrge vererõhk, ärritunud jämesool, menstruatsioonivalud, PMS-i ja menopausi sümptomid, südamekloppimine jpm. Palderjani kasutatakse ka uimastitest või teistest rahustavatest ainetest võõrutamisel.(Piippo ja Salo, 99:2007)

Rahutuse ravis kasutatakse palderjani koos liht-naistepuna ürdiga.

Koos mõne muu droogiga kasutatakse teda lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite korral.

Vastunäidustused ja ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Ei tohiks kasutada rasedad ja rinnaga toitjad ning samuti ülitundlikuse korral. ei tohi anda alla 3-aastastele lastele. (Piippo ja Salo, 100:2007) Ei soovita kasutada alla 12-aastastel lastel. Palderjani toime võib tugevneda koostoimes alkoholiga. Kui kasutada samaaegselt uinuteid ja antidepressante, võib tugevadada ka nende toimet.[10] Harvadel juhtudel võib ärritada magu, põhjustada iiveldust ja kõhukrampe. Ei tohi kasutada need, kes kannatavad maksapuudulikkuse all. (Piippo ja Salo, 100:2007) Ettevaatlik tuleb olla ka autojuhtimisel ja töötamisel täpsust nõudvate masinatega.[7] Palderjanivannid on vastunäidustatud ägedate nahahaiguste, nakkushaiguste, põletike, südamepuudulikkuse ja kõrge vererõhu korral.[10] Üleannustamise korral võivad ilmneda väsimus, pitsitustunne rinnus, juuste väljalangemine, kätevärin, pupillide laienemine. Nähud kestavad keskmiselt 24 tundi.[10]

Kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal uskusid mungad palderjani olevat neitsi Maarja püha taime, mistõttu usuti, et sel on ka maagilisi omadusi – nii näiteks pandi XVI sajandil palderjani padja alla, et uni tuleks kiiremini ja magaja oleks kaitstud luupainajate eest (Piippo ja Salo, 97:2007). Nüüdisajal peetakse maagilisi omadusi eelkõige puhastavaks ja kaitsvaks, samuti seostatakse taime armastuse ja harmooniaga.

Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Palderjan oli keiser Nero ihuarsti imerohu üks komponent. Taime und toovat omadust mainis Galenos (129 – u 200).

Püha abtiss Hildegard von Bingen kasutas taime rahusti ja unerohuna. Keskajal raviti taimega peaaegu kõike. (Piippo ja Salo, 97:2007) Euroopas raviti XVIII sajandil palderjaniga naiste hüsteeriat ning noorte tütarlaste ja vanemate naiste "eksimist".

Esimese maailmasõja ajal kasutasid eurooplased palderjani üleväsinud närvide rahustamiseks ja rindel sõjaneuroosi ennetamiseks. (Piippo ja Salo, 99:2007)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Valeriana officinalis L., [2017, märts 6]
  2. Deyuan Hong, Fred R. Barrie, Charles D. Bell: Valerianaceae. In: Mall:BibISBN (Abschnitte Beschreibung, Verbreitung und Systematik)
  3. Mall:GRIN
  4. Valeriana officinalis L., [2017, märts 6]
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Raal, Ain. 101 Eesti ravimtaime, 2013. Kirjastus Varrak. p204
  6. Andrew Chevallier Fnimh. Encyclopedia of Herbal Medicine, 2000. Dorling Kindersley. p.148
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Raal, Ain. Farmakognoosia, 2010. Tartu Ülikooli Kirjastus. p.320-321
  8. Sinikka Piippo ja Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", lk 97–101, 2006, Varrak
  9. Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 260
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 10,6 10,7 10,8 10,9 Raal, Ain. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, 2010. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. p941-942
  11. Susan G. Wynn, Barbara Fougère, Veterinary Herbal Medicine, lk 659, 2007, Google'i raamatu veebiversioon, [2017, märts 6]
  12. Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon, Maalehe Raamat, 2004

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]