Koolera

Allikas: Vikipeedia
Koolera
Cholera
Surmatoov koolera
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 AA.00
RHK-9 001
MedlinePlus 000303
eMedicine med/351
MeSH D002771

Koolera (Cholera) on äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ja pesemata toiduaineid. RHK-10 alusel klassifitseeritakse koolerat järgmiselt:

  • Vibrio cholerae 01, biovar cholerae koolera (A00.0)
  • Vibrio cholerae 01, biovar eltor'i koolera (A00.1)
  • Täpsustamata koolera (A00.9)

Patogenees ja kliiniline pilt[muuda | muuda lähteteksti]

Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritama enterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol. Haigus algab enamasti kõhulahtisusega. Väljaheide on vedel ning paari tunni möödudes omandab hallikasvalge värvuse. Kõhulahtisusega kaasneb ka oksendamine, iiveldustunne võib puududa. Suur veekadu kutsub esile tugeva janu, kuid vedelikku tarbides oksendatakse see üsna pea välja. Haiguse raskema kulu korral võib päeva jooksul kaotatud vee kogus ulatuda 30 liitrini.

Haigus progresseerub kiiresti ja haige kehatemperatuur langeb. Tekivad krambid ning nahk omandab kahvatu tooni, kujunevad mikrotsirkulatsioonihäired. Lisaks sellele teravnevad näo piirjooned ning patsient muutub raugalikuks. Mineraalsoolade ja vee vähesuse tõttu kujuneb välja hüpovoleemiline šokk, tekib hapnikuvaegus ja see viib omakorda metaboolse atsidoosi väljakujunemisele.

Ravi ja profülaktika[muuda | muuda lähteteksti]

Koolera ravis on esmatähtis elektrolüütide vähesuse likvideerimine spetsiaalsete toitesegudega. Lisaks sellele manustatakse ka tetratsükliini ja gentomütsiini.

Kooleraepideemiad pole haruldased ning seetõttu tuleb haige võimalikult kiiresti hospitaliseerida ja panna karantiini. Nakatumise vältimiseks tuleb toiduained enne söömist korralikult pesta, samuti pidada kinni elementaarsetest hügieeninõuetest. Nakkusohtlikesse piirkondadesse sõitmise eel peab end kindlasti vaktsineerima.